EKRE Soome osakonnal on hea kontakt Põlissoomlaste erakonna liikme Pia Kopraga. Pia töötab Soome parlamendi Eduskunna juures referendina, kuid on peale selle Helsingi linnavolikogu liige (kuhu ta äsjastel kohalikel valimistel ka tagasi valiti) ning Helsingi alamastme kohtu kaasistuja. Pia osales ka EKRE ja Põlissoomlaste esindajate esimesel EKRE Soome osakonna korraldatud kohtumisel Helsingis 15. märtsil 2018.
EKRE Soome osakond osales aktiivselt Soome kohalike valimiste kampaanias. Soomes elavate eestlaste Facebooki gruppides soovitasime hääletada Põlissoomlaste kandidaatide poolt ning aitasime levitada mõningate kandidaatide valimisreklaame. Helsingi linnavolikokku taas kandideeriv Pia Kopra oli üks nendest.
Pärast 13. juuni kohalikke valimisi andis Pia Uutele Uudistele intervjuu.
Paul Oja, EKRE Soome osakond
Kuidas Sul valimistel läks?
Olen tulemusega rahul, jäin [linnavolikogusse] edasi järgmiseks perioodiks.
Kuidas hindad valimiste tulemusi üldiselt?
Põlissoomlased said juurde volikogukohti kogu riigis, nii et tulemus oli hea. [Põlissoomlased said volikogudesse üle kogu maa juurde tervelt 580 kohta – toim.] Helsingis ma ootasin küll paremat tulemust, kuid nähtavasti jäi osa meie toetajaist toetama „tukkujate erakonda“. Saime Helsingi linnavolikogusse siiski kolm kohta juurde ja nüüd on meid üheksa kokku 85-st volikogu liikmest.
Milles saavutasid Põlissoomlased suurimat edu?
KOV valimiste tulemus oli parim kogu Põlissoomlaste ajaloos ning kasv eelmiste valimistega võrreldes oli samuti meie ajaloos enneolematu. Oleme saanud jala maha peaaegu kõigis Soome volikogudes ja kõvasti kasvatanud enda koosseise kõikjal, kus me juba olime esindatud.
Milliseid tagasilööke tuli valimistel Põlissoomlastele?
Suurtes ja keskmistes linnades me ei suutnud täielikult oma eesmärke saavutada, tähtsaimaks põhjuseks tõenäoliselt hääletajate madal aktiivsus. Kuna linnades elab suurel hulgal valijaid, siis mõjus see kokkuvõttes ka kogu meie poolt antud häälte arvule.
Kuidas Sa hindad EKRE Soome osakonna valimiskampaaniat Soomes elavate eestlaste seas?
Usun, et see andis meile kuigipalju hääli juurde ja ise olen EKRE Soome osakonnale toetuse eest eriti tänulik.
Millised on Sinu arvates olulisemad puudused Helsingi elus, mille kõrvaldamist tuleks viivitamatult alustada?
Helsingi peab keskenduma soomlaste turvatunde ja heaolu edendamisele. On vaja tasakaalukat suhtumist kliimapoliitikasse. Helsingi ei tohi kurnata oma majandust ja elanike rahakotti kliimapoliitiliste eesmärkide pärast, mis on auahnemad kui kogu riigil tervikuna. Ideoloogilisele sahmimisele tuleb piir panna. Helsingi ei tohi ühineda väikeste, kuid lärmakate vähemuste askeldamisega, mis püüavad edendada multikulti või tarbetuid sooideoloogiaid.
Soomlaste süüdistamine rassismis või arutelu summutamine vihakõne tõrjumise ettekäändel ei ole asjad, milles Helsingi linn osalema peaks. Koolid peavad olema turvalised õppimiskohad. Kiusamisjuhtudesse tuleb otsustavalt sekkuda ning koolides tehtud kuritegudest tuleb sussutamise asemel alati teatada politseile. Rootsi tee ei tohi olla ei Soome ega Helsingi tee.
Halb sisserännupoliitika lagundab Helsingi majandust ja turvalisust. Helsingi linn peab kõrvaldama kõik kahjulikku sisserändu soodustavad tõmbetegurid. Helsingi ei peaks vastu võtma kvoodipagulasi, vaid nõudma riigivõimult sisserännupoliitika karmistamist eeldusena riigiga tehtavate lepingute sõlmimisele. Helsingil on läbirääkimistel riigivõimuga märkimisväärselt tugev positsioon.
Vallavalitsustel tuleb lõpetada ebaseaduslikult riigis viibivatele isikutele teenuste osutamine, sisserändajate oma keele ja kultuuri toetamine, ning töölevõtmisel ei tohi teostada soomlasi ebasoodsamasse olukorda seadvat „positiivset diskrimineerimist“. Halvasti toimuva lõimimise asemel tuleb vallavalitsustel soodustada nõrgalt lõimuvate sisserändajate tagasirändu.
Ja muidugi – Malmi lennuväli tuleb säilitada.
Milline ettekujutus on Põlissoomlastel EKRE tegevusest Eestis?
Siin ma võin esitada ainult oma isikliku mulje. Ma näen EKRE ja PS tegevuses palju ühiseid jooni ja hindan kõrgelt EKRE tegevust Eestis, näiteks traditsiooniliste väärtuste eest seismist ning võitlust kahjuliku sisserännu vastu.
Kas tasuks luua mingisugune püsiva iseloomuga koostöömehhanism portaalide Suomen Uutiset [PS netiväljaanne] ja Uued Uudised vahel – regulaarne infovahetus tähtsamatest sündmustest ühiskonnas, või näiteks kokkuvõtteid olulisematest materjalidest vms.?
Mina isiklikult pean sellist koostööd soovitava ja kasulikuna.
Millised on PS ja Soome peavoolumeedia suhted?
Peavoolumeedia on PS suhtes väga eelarvamuslik ning järgib oma uudistevoos suurelt osalt punarohelist ideoloogiat.
Milliste kanalite kaudu saavad Põlissoomlased jagada inimestele teavet oma tegevusest ja eesmärkidest? (Eestis on tähtsal kohal raadiosaade „Räägime asjast“, mille kuulajate arv statistika järgi on laes.)
Meie tähtsaim kanal on netiportaal Suomen Uutiset.
Mis on Põlissoomlaste järgmine tähtsaim eesmärk?
Järgmised Eduskunna valimised peaaegu kahe aasta pärast, kui valitsus enne ei lagune. Järgmistel Eduskunna valimistel loodame saavutada suurt edu ja jõuda suurima ehk peaministripartei positsioonile.