11.07.2021
Brexiti puhul ei taheta tunnistada, et kuigi see ei pruukinud majanduslikult kasulik olla, luges brittidele tohutult palju edaspidine iseotsustamise õigus.
Kui Balti riigid lahkusid Nõukogude Liidust, siis nõudis Moskva neilt nii liidu välisvõla kinnimaksmises osalemist kui ka palju muu, näiteks gigantsete, kuid suhteliselt kasutute liidutehaste kompenseerimist – sama tundub tegevat Brüssel brittidega.
Euroopa Liit teatas neljapäeval, et ootab Ühendkuningriigilt lahkumisleppe kohaselt 47,5 miljardi euro maksmist. Euroopa Liidu 2020. aasta konsolideeritud eelarveraporti kohaselt võlgnevad britid selle raha EL-ile koondsummana erinevate valdkondade alt.
Ühendkuningriik teatas reedel, et ei nõustu Euroopa Liidu uue hinnanguga ning EL-ile tagasimakstav kogusumma jääb neisse piiridesse, mis valitsus on varasemalt paika pannud, vahendab ERR.
“Me ei tunnista seda numbrit,” ütles peaminister Boris Johnsoni pressiesindaja. “See on hinnang, mis on koostatud EL-i enda sisemiste arvestuste eesmärgil. Näiteks ei kajasta see kogu raha, mis ollakse Ühendkuningriigile võlgu, mis vähendab summat, mille me peame maksma,” rääkis ta.
Kõik see on väga sarnane selle olukorraga, mis oli Nõukogude Liidu lagunemisel – eralduv riik oleks justkui liidult niisama kasu saanud ning peab selle tagasi maksma. Ometigi oli Suurbritannia üks suurimaid ühiskassasse maksjaid, kelle arvelt just teised rikastusid – ja Brexiti üheks põhjuseks oli just brittide arvamus, et nemad annavad liiga palju.
Kui Eesti, Läti ja Leedu said keelduda väitega, et need riigid olid okupeeritud, siis Suurbritannia saab öelda, et tema on hoopis EL-i ülal pidanud.
Muidugi vajab ühe riigi lahkumine riikide liidust tasaarveldamist, aga Euroopa Liit on selles osas käitunud täpselt nii nagu Nõukogude Liit ja tema õigusjärglane Venemaa.