16.07.2021
Pakri Plaza seal asubki kohalik võimuta võim.
“Suvi on kaasa toonud nagu tavaliseltki, inimeste suurema liikumise ja see on tore, et selle käigus avastatakse ka Eestimaad ennast.
Nii mõnigi on jõudnud Paldiskisse, näinud ära Pakri poolsaare tipus oleva Eesti kõrgeima tuletorni merepinnast arvestatuna ja kõrval asuva Peetri-aegse majaka jäänused, sealsamas on kenasti korrastatud peoplats kõige vajalikuga, mille hulka käib ka suurepärane köök.
Kes pole aga kunagisse allveelaevade baasi veel jõudnud, siis pisike eelvaade ja aperatiiv neile, kes kavatsevad sinna minna.
Paldiski on suur linn – üks silt näitab teile, et Paldiskisse on veel 9 kilomeetrit, sadakond meetrit hiljem on silt üleval, mis kuulutab seda, et oletegi linna sisse sõitnud. Paldiski on praegu Lääne-Harju keskus, kaardilt seda miskit pidi välja ei loe, selle hulka kuulub ka Keila vald ja niipalju oli Keila linna elanikel vähemalt sitkust, et ennast selle monstrumiga haldusreformi käigus mitte lasta siduda.
Pakris on kohalike sõnul kaks põhilist võimu – need on Põhjasadama omad ja Alexela. Mõlemad ajavad seal edukat ja üsnagi edukat äri ja eks omajagu kasu ole sellest ka kohalikel, kes sinna tööd on saanud. Praegune igapäevane tööränne pidi olema umbes 1000 inimest Paldiskisse igapäevaselt tööle ja ca 300 välja – pole ju väga vigagi.
Mingi sõnaõigus pidi olema ka Lõunasadamal, mis on Tallinna sadama nö filiaal ja kõige vähem sõnaõigust pidi olema vallavalitsusel kui sellisel. Eks kõnekas on seegi, et keset Paldiskit on kunagine hotell, mis kannab Pakri Plaza uhket nimetust, kuulub Alexelale ja selle käest rendibki endale ruume vallavanem koos oma vallavalitsusega!
Muide, praegune vallavanem Jaanus Saat olla kah endine Alexela töötaja… Tõe huvides olgu öeldud, et Saat olla eelmisest Peedust ikka mäekõrguselt üle, suisa geenius. Valla volikogu esimees pidi olema kohakaasluse alusel ka veel keskkonnaministeeriumi ametnik või vastupidi ja pidi ühtlasi olema ka Kalajahuvabriku „katus“, selle vabriku juurde me veel jõuame.
Juurdepääs merele, pean silmas rahva jaoks, sisuliselt puudub, on pisike rada üle kruusahunnikute ja muu rämpsu mikroskoopilise rannaribakese juurde ja seda nähes meenub küll Vähi oma Sillamäega, kus ülipõnev rannapromenaad kenasti linnarahva jaoks valmis tehtud, muust rääkimata. Muide, isegi siis, kui seal allveelaevade baas oli, said kohalikud mere äärde randa üsna vabalt.
Politseipunkt Paldiskis puudub, puudub ka ühiskondlik käimla. Pole ei kino ega kultuurimaja, viimane maja ehitati Sillamäel 1986. aastal. Viinapoega ühes majas on ka pandimaja ehk lombard – igati mugav ju! Vallavalitsusest öeldi ühiskondliku kemmergu kohta käivale järelpärimisele vastates, (et kui tuleb näiteks turistide buss 40 inimesega Keskväljaku juurde, peab kinni ja rahvas tuleb linna uudistama) et lähedal on COOP`i suur pood, kassapidaja tuleb kindlasti vastu ja annab turistile ametikemmergu võtme!
Ehituspoodi pole, apteeki nädalavahetustel samuti. Päästeteenistus igapäevaselt ei tööta, polevat tasuv. Samas – kui seal nende tünnidega midagi peaks juhtuma, siis peaks vald endale küll uut keskust hakkama otsima. Pole ka enam surnuaeda, kuhu matta. Nii eesti kui vene kalmistud on ettevõtjate poolt piiratud ja kohati ka kitsendatud, mis teha.
Seega – kohalikule elule annab tooni Alexela ja Põhjasadama konkurents ja omavaheline mõõduvõtmine. Põhjasadam kuulub vene ettevõtjatele, kes läksid oma territooriumi märgistamise ja alade sulgemisega nii hoogu, et hakkasid isegi neile terendama kopsakad rahalised trahvid.
Kohalike teadjate kirjeldust pidi – no kes on pädevam sellelaadseid tülisid lahendama, kui kõige kõrgem politseiülem? Toona oli selleks R. Antropov ja tema sinna tööle tuligi. Trahvikviitungi kadusid, tülid lahenesid, aga okastraadid ja piirid jäid, täna on kõik JOKK.
Antropovi järel tuli samuti politseitaustaga Ilumets, siis Tiit Peedu – neid ühendas kolm tähte ja need olid I,R ja L. Väita, et see IRL`i katus venelaste luksusautode rohelise koridori (ulatub Koidula piiripunktini) äri siiani katab, ei saa, kuid kohalikud on selles kindlad, sest „muidu oleks sellele jamale juba ammu piir peale pandud“.
Üks tore näide Paldiskit oleks veel. Kohalikele on üheks peavalu allikaks ka Kalajahuvabrik, mis aeg-ajalt suisa lämmatavat haisu levitab ja mille puhul öeldakse vabrikust, et „hoidke aknad kinni“. Kuis nii?!
Kohalikud leiavad kohe ka selgituse – „Listeeriaskandaali mäletate? Kuhu maandus kantsler Lemetti? Õige – Viimsi valda. Kuhu tema lähim kaasvõitleja Kevvai? Ka hea palga peale just meile siia – Paldiski Kalajahuvabrikusse. „Tema juba teab, oskab ja silub võimuga kõik reostused ja muud jamad“ – …“selle koha valmistas ta endale juba ammu ette veel siis, kui Ministeeriumis hakkas tuliseks minema…“. Me ei hakka seda kohalike juttu ei kinnitama ega ümber lükkama, ehkki kuidagi kuratlikult tuttav tuleb see muster ette küll!
Aga Paldiskisse tasub minna küll, tore koht ja tegelikult meeletu potentsiaaliga, mille Peeter I juba mitusada aastat tagasi ära jagas!“
Andres Raid, ajakirjanik
