Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Lõuna-Aafrika Vabariigi professor: afrikaani „rassistid“ on ühiskonna heaks rohkem teinud kui Aafrika Rahvuskongress

-
20.07.2021
Lõuna-Aafrika ühiskond üritab toibuda vägivaldsetest rahutustest. President Cyril Ramaphosa kohtumas vabatahtlikega.
© Scanpix

Juuli keskel puhkesid Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) vägivaldsed mässud, mis vallandusid endise presidendi Jacob Zuma arreteerimise tõttu. Mässud ei ole siiani täielikult vaibunud, suur hulk inimesi on jäänud toidu ja teiste eluks vajalike kaupadeta. Lõuna-Aafrika Vabariigi Free State ülikooli emeriitprofessor Theodorus du Plessis oli valmis selgitama Uutele Uudistele veidi lähemalt mässude põhjuseid, tagamaid ja riigi võimalikke tulevikuväljavaateid.

Kas oleksid valmis rääkima lühidalt, mis toimub praegu LAV-is ja mis on selle konflikti lahvatamise tagamaad ning selleni viinud probleemid?

Toimumas on terve rida erinevaid asju, kuid põhimõtteliselt taandub kõik sellele, et praegune president Cyril Ramaphosa püüab reformida Aafrika Rahvuskongressi (ANC) [Aafrika vanim ja suurim poliitiline partei, mille eesmärk oli algselt võidelda rahva enamuse võimu eest (valgete vähemuse võimu vastu), demokraatia eest ning maa ja omandi õiglase jaotamise eest; hiljem lisandus eesmärk kaotada apartheid.] Ramaphosa püüab praegu viia ANC-d n-ö tagasi selle juurte juurde (saada lahti seda vahepeal juhtinud oportunistidest ja korruptantidest), muuta valitsus professionaalsemaks ja taastada kohtusüsteem iseseisva institutsioonina.

Inimesed, kes olid seotud eelneval seitsmel aastal levinud ulatusliku korruptsiooniga, on reformide vastu, kuna reformid mõjutavad neid otseselt ja väga negatiivselt. Möödunud nädalal alguse saanud märatsemiste ja rüüstamiste vallandajaks oli endise presidendi Jacob Zuma arreteerimine. Enne seda oli Zuma teadlikult jätnud täitmata kohtu korraldused ega ilmunud Zondo komisjoni ette – komisjon, mis tegeleb korruptsiooni uurimisega Lõuna-Aafrikas.

Komisjoni uurimise tulemused paljastasid Zuma suure projekti, millega ta suunas riigi raha teatud valitud isikute taskusse – peamiselt muidugi iseenda taskusse. Terve hulk tõendeid kinnitab, et ta on osalenud rahapesus ja omistanud rahasid, millest keegi ei olnud kuulnudki. Zuma lojaalsed toetajad – peamiselt suulud, kes moodustavad LAV-i suurima kogukonna; suulu keelt räägib emakeelena 22,7% rahvastikust, kuid seda mõistab enam kui pool kogu rahvastikust – KwaZulu-Natali ja Gautengi provintsis tõstsid Zuma arreteerimise vastu mässu.

LAV-is valitseb nn protestikultuur, väidetavalt toimub riigis iga päev vähemalt seitse erinevat protestiüritust. Ja enamik neist muutub ühel hetkel vägivaldseks. Nagu juhtus ka Zuma arreteerimise järgsete protestidega. Kuid siin tulid lisaks mängu ka kriminaalid ja protestid muutusid massilisteks rüüstamisteks, röövimisteks ja poodide ning infrastruktuuri lõhkumiseks.

Riigi politsei väidab, et korruptsioonis süüdistatud isikud manipuleerivad kogu protsessi. Aga ega keegi täpselt ei tea. Selge on siiski see, et luure tegi oma tööd halvasti, et politsei ei olnud juhtumiks valmis ja muutus täiesti teovõimetuks. Kohale saadeti sõjavägi. Kogu toimuv on sisuliselt peatanud transpordisüsteemi, mis ühtlasi tähendab seda, et puudub toiduga varustamine (rekkad ei saa kaupa kohale tuua, poodide laod aga tühjeneva jne).

Lõuna-Aafrika Vabariik on suur ja mitte sugugi kõik provintsid ei ole mässudest haaratud, ent kahjuks kannatavad praegu just kõige vaesemad, ehkki iroonia seisneb selles, et ilma toidu ja vajalike kaupadeta inimesed ise ongi rüüstanud ja põletanud poode.

Mida arvad sina sellest, et LAV-i peetakse multikultuurse ühiskonna n-ö musternäidiseks ja kui hästi on õnnestunud sedalaadi ühiskonna muutmine hästi toimivaks ja rahumeelseks?

Väga keeruline küsimus! Suhtun sellesse pigem teatud küünilisusega. Meie ühiskond on oma olemuselt multikultuurne – on seda olnud ajast, mil eurooplased siia jõudsid. Nn multikultuursuse projekt viitab arusaadavalt teatud sotsiaalsele manipulatsioonile ja minu meelest kasutatakse seda peamiselt assimilatsiooni märgusõnana (või eufemisminina). Vaadake näiteks, milline on inglise keele roll. Ülikoolid, nagu Stellenboschi ülikool Lõuna-Aafrikas, üritavad müüa „mitmekeelsust“ (ja ilmselt siis ka „mitmekultuurilisust“) kasutades inglise keelt n-ö ühendava keelena. Täielik farss! Just sel põhjusel öeldakse, et multikultuursuse projekt on läbikukkunud. Kuid samas näeme keerulistel aegadel üllatuslikult, kuidas inimesed astuvad ühiselt vastu vägivallatsemisele ja rüüstamisele.

Erinevate etniliste gruppide esindajad on pannud kokku kogukondlikud kaitserühmad oma inimeste ja vara kaitseks. Inimesi kutsutakse isegi üles tagastama varastatud kaupa – ja seda tehaksegi. Iroonia seisneb taas selles, et muus osas täiesti töövõimetu politsei on hakanud kogukondlikke initsiatiive takistama, öeldes, et inimesed ei tohi tegeleda omakohtuga.

Euroopa ajakirjandus mainib praeguste sündmuste põhjusena vahel sotsiaalseid probleeme vahel aga hõimude vahelist võitlust. Kuidas tundub sulle?

KwaZulu-Natali ja Gautengi provintsides on ilmselt mõlemad põhjused õiged. Need kaks provintsi on suulude provintsid. Ja vaeste inimeste kannatus ANC valelubaduste osas on katkenud, inimesed on meeleheitel ning agressiivsed. Mõned räägivad isegi revolutsioonist.

Sotsiaalne ebastabiilsus ongi sageli seotud erinevate hõimudega. Kuid samas ei tasuks alahinnata ka suulude rahvuslikku meelestatust, või siis selle väga äärmuslikku vormi, mis on seotud ka lojaalsusega Zumale. Zuma on väga traditsiooniline ja karismaatiline juht. Tema maksumaksja raha eest ehitatud tohutu mõis meenutab suulu kuningate traditsioonilisi paleesid. Maja asub traditsioonilistel suulu aladel ja rahva ees esinedes – mida ta teeb sageli – kannab ta alati suulu rahvariideid. Nii et jah – tegemist on seguga sotsiaalsetest probleemidest ja hõimuvõitlusest.

Kuidas edasi? Millises suunas liigub LAV sinu arvates ja millised võiksid olla lahendused ja tulevikuperspektiivid?

Oktoobris seisavad ees kohalikud valimised ja inimesed loodavad, et ANC saab oma teenitud palga ning et luuakse mingisugune koalitsioonivalitsus. Palju sõltub sellest, kas Ramaphosa kavatseb reformidega edasi minna. Ta on nii mitmeski mõttes muutunud kõhklevaks, ka rahutustega ei ole ta saanud hästi hakkama. Kui ta suudab tõestada end tugeva liidrina ja viib reformid läbi, siis võib loota, et toimuvad positiivsed muutused.

Zondo komisjoni paljastatud korruptsiooniskandaalide valguses võib üha rohkem märgata n-ö vaikiva enamuse tugevamaks ja nähtavamaks muutumist. Näeme seda kasvõi selles, kuidas inimesed seisavad vastu vägivallale ja lõhkumistele. Meie majandus on samuti üsna heas seisus – oleme hämmastavalt hästi taastunud Covid-19 sulgemistest (kokku kolm).

LAV-i rand [LAV-i valuuta] on küllaltki tugev, mis näitab, et inimesed on ettevõtlikult meelestatud. Kasvamas on ka patriotismitunne, mida ei tohiks alahinnata. Seda võib eriti märgata afrikaani keelt kõnelevate valgete hulgas, ja need inimesed investeerivad LAV-i paremaks muutmisse väga palju.

Hiljuti märkis üks mustanahaline kommentaator, et mitmed afrikaani organisatsioonid (afrikaani ettevõtluskoda, afrikaani suurim ametiühing jne) – mida ju muidu sugugi ei sallita ja mida stigmatiseeritakse pidevalt rassistlikena – on teinud ära palju rohkem kui ANC selleks, et anda inimestele võimalusi endaga ise hakkama saada.