22.07.2021
Vaktsineerimine Venemaal Jekaterinburgis. Pilt on illustratiivne.
“Tuntud muusiku Tõnu Aare surmateade puudutas paljusid. Avaldatud järelehüüete hulgas jäi silma tema endise bändikaaslase oma. Pool nädalat enne oma surma oli muusik maininud, et hiljuti oli ta saanud teise vaktsiinisüsti ning enesetunne hea ei ole [1].
Mõni päev hiljem ta suri. Sarnased teated hakkavad kummaliselt tihti korduma. Tuntud psühholoog sureb ja tema elukaaslane mainib muu hulgas, et veidi enne oli ta vaktsiinisüsti saanud. Pea iga päev võib sotsiaalmeedias näha teateid selle kohta, et kellegi lähedane, töökaaslane või tuttav on mõni aeg peale vaktsiinisüsti saamist ootamatult surnud või enne hea tervisega inimene piinleb tervisehädade käes.
Keset suve tekib statistikasse ootamatu liigsuremus. Veidi varem on alustatud kampaania korras massvaktsineerimistega.
Öeldakse, et tegemist on kokkusattumustega. Kokkusattumusi loomulikult juhtub. Kui neid aga liiga sagedasti juhtuma hakkab, tekib paratamatult kahtlus, et tegemist pole mitte juhuse, vaid mustriga.
Me ei saa kinnitada sündmuste seost ega selle puudumist, kuna analüüsiks vajalikud andmed puuduvad. Meil toimuvad suuremahulised inimkatsed. Koroonavaktsiinidele on antud tingimuslik müügiluba [2], lähtudes koroonaviiruse arvatavast ohtlikkusest ning arvestatavate alternatiivide puudumisest. Arvestatakse eeldusega, et vaktsiinide süstimise kasu on riskist suurem. Mõjud on aga alles hüpoteesi tasemel, reaalsed tulemused alles selguvad.
Vaktsiinide kasu/kahju suhe tuleks vastavalt lisanduvale infole regulaarselt üle kontrollida ja kui ilmnevad tõsised negatiivsed tegurid, katse peatada. Igasuguse katse kõige olulisem osa on tulemuste analüüs. Tulemuste analüüsimiseks on vaja piisavaid algandmeid. Kui andmeid ei koguta, kuidas saab mõju või selle puudumist hinnata? Ei saagi. Kui andmeid ei ole, siis asuvad teadmise asemele põhjendamatud arvamused ning propaganda.
Praeguse seisuga võib öelda, et meil puudub tõhus kõrvaltoimete fikseerimise süsteem. Vaktsiini kõrvaltoimete fikseerimine toimub samamoodi nagu köharohu puhul: kõrvaltoimete ilmnemisel rääkige oma arsti või apteekriga. Aga see arst või apteeker ei ole eksperimentaalvaktsiini kõrvaltoimete hindamiseks ette valmistatud! Nemad tegelevad ravimitega, mis on nõuetekohased kliinilised testid läbinud.
Adekvaatse ülevaate saamiseks tuleb eelnevaid hinnanguid andmata võimalikult palju infot koguda ja alles seejärel analüüsida. Meil tehakse aga vastupidi: andmete kogumine toimub kellegi arvamuse alusel. Kui meditsiinitöötaja arvab, et kellegi tervisekahjustus või surm ei ole vaktsiiniga seotud, siis sinna info jääbki. Võibolla on meil küpsemas väga tõsine probleem, aga me hoiame ise end õndsas teadmatuses, et heisatud loosungitele mitte varju heita.
Vaktsiinikahjude alaraporteerimine ei ole ainult Eesti probleem. Kuigi nii seadused kui eetikanormid nõuavad kõrvalmõjude hoolikat hindamist, suhtutakse sellesse ka mujal pehmelt öeldes leigelt. USA-s on kasutusel vaktsiinikahjude registreerimise süsteem VAERS, mida täidetakse vabatahtlikkuse alusel.
Vabatahtlikkus tähendab, et infot lisavad sinna ainult need, kes seda vajalikuks peavad. Seetõttu jõuab sellesse andmebaasi hinnanguliselt umbes üks protsent kõigist kõrvalmõjudest. Isegi nii väikese hõlmatuse juures on koroonavaktsiinide kõrvalmõjude raportid alarmeerivad.
Selle aasta esimese nelja kuuga on seal registreeritud rohkem kõrvaltoimeid, kaasa arvatud surmajuhtumid, kui kõigi teiste vaktsiinide teadaolevad kõrvaltoimed 15 aasta jooksul kokku. Tõsi küll, hiljuti algatas Ravimiamet sotsiaalmeedias kampaania, millega kutsub üles kõrvalmõjudest teatama. Kuidas see teatamine aga toimuma peaks, millist infot ja kuidas kogutakse, jääb ebaselgeks. Andmeid kampaaniaga ei asenda.
Enne seda, kui suurem osa rahvast vabatahtliku sunni abil ära vaktsineerida, on vaja toimiv ja aus kõrvaltoimete registreerimise süsteem käima panna. See on otsesõnu nõutud EL Parlamentaarse Assamblee resolutsioonis nr. 2361, 27.01.2021 [3]. Kui kaalul on inimeste tervis, siis on lubamatu tegutseda põhimõttel tehtud, mõeldud. Igal inimesel on õigus meditsiinilises katses osalemisest loobumiseks. Loobumisotsusega ei tohi kaasneda mingeid repressioone, nagu näiteks liikumisvabaduse, töötamis- või õppimisvõimaluste piiramine [3].
Eesti riik ja rahvas on liiga väikesed selleks, et ennast kontrollimatute meditsiinikatsete objektiks loovutada. Meil on väga kiiresti vaja süsteemi, mis suudaks õigel ajal hoiatada katsevaktsiini võimalike negatiivsete mõjude eest.
Usaldusväärset infot on vaja ka selleks, et täie kindlusega väita, et vaktsiinid on tõesti ohutud. Praegune pooltõdede ja propaganda levitamine tõese info asemel pigem suurendab umbusku inimestele ebaloomuliku innuga peale surutavate süstide vastu. Viimast kinnitab ka statistika.
Kui varem on USA-s ennast vaktsineerimise vastastena määratlevate inimeste arv püsinud stabiilselt umbes 3% tasemel, siis viimase aasta jooksul on see number kasvanud ligi 40%-ni. Euroopas on see number üle 30%. Need numbrid ei näita mitte inimeste rumalust, nagu armastatakse kuulutada, vaid seda, et vaktsineerimise korralduses on põhimõttelisi vigu tehtud.
Üks suur viga on vaktsiini kõrvalmõjude maha vaikimine, nende ignoreerimine. Asja ei tee paremaks ka omal käel kõrvalmõjudest teatajate halvustamine, mõnitamine ja vaikima sundimine [4].
Karl Olaf Rääk
[1] Tõnu Aare endine bändikaaslane Jaan Kirss: laupäeval juttu ajades sain aru, et tema enesetunne hea ei ole https://elu.ohtuleht.ee/1039289/tonu-aare-endine-bandikaaslane-jaan-kirss-laupaeval-juttu-ajades-sain-aru-et-tema-enesetunne-hea-ei-ole
[2] COVID-19 vastu vaktsineerimine ELis https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/coronavirus-response/safe-covid-19-vaccines-europeans/questions-and-answers-covid-19-vaccination-eu_et
[3] Covid-19 vaccines: ethical, legal and practical considerations https://pace.coe.int/en/files/29004/html
[4] Facebook deletes 120,000-member group where people posted stories of alleged adverse vaccine reactions https://reclaimthenet.org/facebook-removes-covid-19-vaccine-victims-group/