Väidetavalt teevad anekdoodiks kujunenud Delfi Faktikontrolli üheskoos Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts – vähemalt viimane neist, mis pidavat koondama inimesi, kes usuvad argumenteeritud ühiskondlikku diskussiooni ja mis kutsub noori väitlema, peaks hoiduma “faktikontrollist” sellises absurdses esitluses.
Delfi Faktikontroll, mida teevad noored ja ideoloogiliselt laetud ajakirjanikuhakatised, on kõike muud kui tegelik faktide kontroll, sest selles esitatakse faktide pähe arvamusi, väiteid kaitstakse või lükatakse ümber vastavalt kontrollijate endi veendumustele ja selleks piisab tavaliselt ühest-kahest kusagilt leitud “faktist”, kuigi neid võidakse olla ka vaidlustatud või ümber lükatud.
Üks kommentaator kirjeldab Delfi Faktikontrolli tööd nii: “Kujutagem ette, et Faktikontroll peab käsitlema küsimust, et kas neli Paides tapetud Jüriöö ülestõusu juhti olid ka tegelikult kuningad. Kontrollijaks hakkab noor ajakirjanik, kes on vaimustuses Briti kuningakojast, kuninganna Elizabethist ja corgidest ning tahaks seetõttu ka eestlaste ajaloos kuningaid näha.
Ta võtab aluseks Johann Renneri Liivimaa kroonika (mis Vikipeedia järgi tugineb omakorda mittesäilinud Liivimaa nooremale riimkroonikale) ning teatab, et kui juba tolle aja kohta väga haritud kroonikud pidasid nelja eestlaste saadikut kuningateks, siis nii oligi, pealegi olid keskaeg kuningakodade aeg kogu Euroopas ja seetõttu võidi ülestõusujuhte kuningateks pidada. Delfi Faktikontroll ütleb seega: ÕIGE, tapetud eestlaste saadikud olid täievolilised kuningad.
Samas ei võta faktikontroll arvesse seda, et eestlastel polnud enne seda kunagi olnud oma riiki ega ühtset valitsejat, puudus traditsioon kuningat valida ja tseremoonia selleks, kusagil pole eestlastele tuginevaid viiteid sellele, et nad oleks ise saadikuid kuningateks pühitsenud ja pidanud. Samuti ei kirjuta ta sellest, et mõnede ajaloolaste arvates võisid eestlased tolle aja mõistete järgi samastada kuninga mõiste sõjapealiku või vanema omaga, samuti et Renner võis eestlasi pilgata, nagu Vikipeedia ütleb.
Delfi Faktikontroll tegutseb täpselt sellise kondikava järgi, nagu eelpool kirjeldatud – tõendavad momendid (mis on pigem arvamused kui faktid) sisse ning kaheldavad ja ebaõigena tunduvad tähelepanuta jätta.”
Kui Eesti Väitlusselts õpetab noori väitlema, siis nende osalusega Faktikontroll on selleks küll üdini äraspidine variant – nii õpetatakse kasutama ainult neid tõestusi, mis kinnitavad väitleja seisukohti, seda ümber lükkavad aga pühitakse lihtsalt vaiba alla. Väitlusselts osaleb seega noortele vale väitluskunsti ja ajakirjanduseetika õpetamises.
Nii tulevadki tänased viletsad ajakirjanikud, kellele ei valmista mingit probleemi püüda kinni paar joodikut ja seostada nad üritusega, mis on juba ammu eemal (Marian Võsumets tõrvikurongkäigul). Või siis panevad perearsti suhu sõnad “Vaktsiinide tõhusus on tõenduspõhiselt kinnitatud alates 12. eluaastast”, kuigi nii võis perearst Helve Kansi Sakalale ka öelda.
“Täiesti naeruväärne, kuidas see EPL/Delfi ”faktikontroll” toimib. Selline tubli viletsa põhikooliõpilase intellektuaalne tase ühendatuna pioneerliku agaruse ja kuulekusega. Faktide kontrollimisega ei ole kogu asjal mingit pistmist, tegu on puhta ideoloogilise ja poliitilise võitluse instrumendiga, võimunarratiivi mitte omaks võtvate inimeste avaliku halvustamise ja häbimärgistamisega. Valedeks tembeldatakse kõik väited, mis võimupositsioonilt kehtima pandud narratiiviga kokku ei lange,” kirjutab Faktikontrolli kohta Varro Vooglaid, keda see naljanumber alati valetajaks tembeldab.
Kahjuks ei leidu tänasel Eesti meediamaastikul ainsatki tõsiseltvõetavat ajakirjanikku, kes ütleks Delfile: “Lõpetage ajakirjanduse ja teaduspõhisuse häbistamine!”
Muide, Eesti Päevalehe “Vene meedia päevik” väidab, et Ungari toetamisega tahtvat EKRE teha Eestist Venemaa protektoraati – no ärge sööge seemneid, oleks esmane reageering.
Delfi oli mõni aeg tagasi Eesti loetavaim portaal, samas kui usaldusväärsuse tabelisse ta ei mahtunud – see ütleb kõik.