29.07.2021
Helsingi lennujaamas on pandeemia ajal suhteline vaikus. Pilt on illustratiivne.
Yorki ülikoolis tervishoiumajanduse doktori väitekirja kaitsnud Kirsi Kautiainen on aastaid töötanud nii Soome Tervise- ja heaoluametis (Terveyden ja hyvinvoinninlaitos, lüh. THL) kui ka farmaatsiatööstuses tervishoiumajanduse eksperdina.
Soomes on organisatsioon Farmaatsia turvalisus- ja arendamiskeskus (Lääkealan turvallisuus- ja kehittämiskeskus, lüh. Fimea), kuhu saadetakse kõik teated ja avaldused kaitsepookimiste kahjulike kõrvalmõjude kohta.
Oma videoblogis teeb Kirsi Kautiainen 22. juulil kokkuvõtte tänaseks selgunud seikadest pandeemiavastaste kaitsepookimiste alal, mida on kajastatud nii THLi ja Fimea kodulehtedel kui ka peavoolumeedia väljaannetes Ilta-Sanomat ja Helsingin Sanomat.
Fimea statistika teatab, et 13. juuli seisuga on 1. pookesüsti Soomes saanud umbes 3,5 miljonit inimest. Mõlemad süstid on saadud umbes 1,4 miljonil.
THLi numbrid aga näitavad, et kui eelmisel, 2020. aasta suvel vähenes viiruse aktiivsus nagu suviti tavaliselt ikka, ja haiglaravi vajasid ainult üksikud patsiendid, siis tänavu suvel on see tavaline tendents vastupidiseks pöördunud. Praegu on haiglates 40 ja intensiivravil 10 patsienti. Samas ei ole teada, kas ja kui mitu praegustest haiglapatsientidest on juba kaitsepoogitud. See info võimaldaks teha põhjendatud oletusi, kas tegemist on viirusega või pookimise kahjuliku mõjuga.
Kirsi Kautiainen räägib ajalehes Ilta-Sanomat 20. juulil avaldatud kirjutisest. Fimea kipub ära uppuma teadete alla, mida saadetakse kolme Soomes kasutusel oleva pookimisaine kahjulike kõrvalmõjude kohta. Juulikuu alguseks oli tänavu selliseid teateid tulnud 2852. See on võrreldav vastavate teadete arvuga kõikide saadaval olevate ravimite kohta üldse kogu aasta jooksul.
Sellist olukorda ei ole olnud seni mitte kunagi. Praegu on Fimea jõudnud käsitleda 1769 avaldust. Nende seas on 96 teadet patsientide surma kohta pärast kaitsepookimist. Ametlikult on surmapõhjuseks märgitud muud kaugele arenenud põhihaigused, kuid ka pookimise võimalikku rolli ei ole võimalik täiesti välistada, leitakse ajalehe kirjutises.
Samas artiklis on ka juttu sellest, et kaitsepookimistele on järgnenud südamekahjustusi noortel meestel. Asi on nii tõsine, et vastav teade on plaanis lisada ka pookimisaine infolehele.
THL on avanud rohelise tule ka rasedate kaitsepookimistele. Helsingin Sanomat on 19. juulil avaldanud artikli kaitsepookimise mõjust menstruatsioonile. Kaitsepookimiskeskuse teadur Mika Rämet seletab seal, et pookimine võib esile kutsuda menstruatsioonihäireid. Kõige tõsisem kõrvalmõju on see, et emaka limaskest tuleb lahti. Kirsi Kautiainen lisab omalt poolt, et kui selline asi peaks raseduse ajal juhtuma, siis rasedus katkeb. Mika Rämet väidab kirjutises ometi, et rasedatele on kaitsepookimine täiesti ohutu.
Kirsi Kautiainen järeldab lõpuks, et isegi Soome peavoolumeedia käsitleb kaitsepookimise kahjulikke mõjusid, kuid püüab neid muidugi kõigiti pisendada ja ebaolulistena näidata. Mõelge ise enne enda pookimisotsuse tegemist hoolega järele ja uurige iseseisvalt saadaolevat teavet, kutsub ta üles.
Soome keelt valdavale lugejale on siin lingid käesolevas refereeringus mainitud allikatele.
Refereeris Paul Oja
Lingid allikatele
Kirsi Kautiainen, videoblogi: https://www.youtube.com/watch?v=F0EO79FOvtE
Artikkel ajalehes Ilta-Sanomat: https://www.is.fi/kotimaa/art-2000008138688.html
Artikkel ajalehes Helsingin Sanomat: https://www.hs.fi/hyvinvointi/art-2000008126173.html?share=f9388e908ae4c0bf3e6be71ccd17d009
THLi statistikat mh haiglaravi vajavatest patsientidest:
https://thl.fi/fi/web/infektiotaudit-ja-rokotukset/ajankohtaista/ajankohtaista-koronaviruksesta-covid-19/tilannekatsaus-koronaviruksesta#tilanne
Mitmesugust statistikat pandeemiajuhtumite kohta:
https://experience.arcgis.com/experience/d40b2aaf08be4b9c8ec38de30b714f26
Fimea kokkuvõte kaitsepookimiste kahjulike mõjude kohta:
https://www.fimea.fi/tietoa_fimeasta/koronavirus-covid-19-/koronarokotteiden-haittavaikutusilmoitukset/kooste-koronarokotteiden-haittavaikutusilmoituksista