02.08.2021
Tehisintellekt
Eesti tahab olla edukas e-riik, meil on välja töötatud isesõitev auto, me oleme maailma laiali saatnud pakirobotid, meil lendavad Koit ja Hämarik kosmoses… Kui robotid aitavad inimestel ka aknaid ja pesu pesta, muru niita, siis miks mitte… riiki esindada?
Unustatagu jutud esimesest naispresidendist, esimesest mustanahalisest presidendist või esimesest venelasest presidendist Eestis. Teeme presidendiks tehisintellekti, e-presidendi!
Programmeerime ta ideaalseks ja paneme Kadriorgu toimetama. Sest viimased aastad on näidanud, et inimeste seast me sellist ei leia.
Ja kahtlemata palju odavam ülal pidada ka, vaja vaid aeg-ajalt hooldada, akusid vahetada, suurema osa ajast vurab seal Kadrioru pargi isebussiga ringi ega aja ühtegi inimeste gruppi vihale.
Programmeeriks ta selliseks kõikide poolt armastatavaks, kompetentseks, erapooletuks, ühendajaks, ilusaks, targaks ja viisakaks, kes ei käi maailmas oma riiki vihkamas, kes ei näri nätsu lõug lõunas, kes ei aja rahva raha vasakule, ei tekita asjata lõhesid.
Eestlased on juba vanast ajast endale krattide näol abilisi vorpinud. Tõsi, mõnikord on nad kontrolli alt väljunud või lihtsalt laisaks osutunud, siis on küll jama majas.
Omad riskid on ka e-presidendiga, see võib kinni joosta, aku võib ootamatult tühjaks saada, erinevate huvidega programmeerijad võivad ligi litsuda. Tõsi, siin peitub turvaohte. Ent kõik on lahendatav – e-president võib olla ka selline, kel polegi kuju, ta on arvutiprogramm kusagil riigikantselei serveris, mis saadab vabariigi aastapäeviti kõne välja. Ja Kadrioru lossi võib muuseumi teha. Või kasutatud asjade poe, kust leiaks häda pärast ka mõne presidendiks sobiva kaltsunuku, on ugrilikum.
Aarne Mäe