Eesti Päevaleht saatis Leedu-Valgevene piirile reporteri, kes raporteerib, et Leetu jõudnud immigrantidel on iPhone’i viimane mudel, 1500 dollarit sularaha ja nõudmised. Kinnipeetud nurisevad, et Leedus pakutakse halba toitu, ega pole rahul sellega, et neilt telefonid ära korjati.
„Enamik tuleb Iraagist, Malist ja teistest Aafrika riikidest, kuid on olnud isegi tšetšeene. Iraaklased sõidavad lennukiga Valgevenesse kohale, peatuvad hotellis ja lähevad mõne aja pärast piirile – sellisele järeldusele on Leedu võimud jõudnud immigrantide juurest leitud lennukipiletite ja hotellitšekkide põhjal. Mõnel on isegi hotellitoa võti kaasas,“ kirjeldab ajaleht. „Tundub, et neile antakse äkki ja ette hoiatamata teada, millal peavad nad illegaalselt piiri ületama. Iraaklastel on sageli kaasas uusimad iPhone’id ja 1000–1500 dollarit sularaha, piirile sõidavad nad taksoga.“
Kõik see meenutab rände algust mõne aasta tagant, kui üle Vahemere või Türgi piiri hakati Euroopasse sisse pressima. Vahe on vaid selles, et kui toona näitasid sellise massiimmigratsiooni suhtes vastuseisu ainult konservatiivsed jõud, Eestis rahvuskonservatiivid, keda sellise suhtumise eest pidevalt kritiseeriti, siis nüüd on ka üldine suhtumine muutunud. Tagantjärele tajutakse, et see on ohtlik, ebanormaalne jne. Aga on juba hilja.
Kui veel paar aastat tagasi kritiseeriti ja pilgati USA president Donald Trumpi selle eest, et ta Mehhiko piirile aeda ehitab, siis nüüd soovitab Euroopa Liit Leedule piiritara rajada ja Eesti saadab leedulastele abina okastraati. Kui mõne aasta eest püüdis üks ajakirjanik Ungaris takistada üle piiri tunginud ja politsei eest jooksvat mugavuspagulast ja ta selle eest kohtu ette anti, siis nüüd saadetakse politseinikke Leetu appi. Ühtäkki mõistavad isegi peavoolumeedia ja liberaalsed jõud, et see, mis toimub, ei ole õigustatud. Kuid selle veendumuse süvenemiseks pidi kuluma mitu aastat.