06.08.2021
Eesrti epeenaiskond
Sel nädalavahetusel Tokyos lõppevad olümpiamängud tõid fantastiliste vehklejate medalivõitude näol Eestile palju rõõmu, kuid üldiselt ei tekitanud need publikuta ja meie jaoks ebasobivas ajavööndis, pealegi aasta hiljem toimunud „koroonamängud“ erilisi emotsioone. Pigem küsimusi.
Palju on räägitud sugudevahelisest võrdsusest, mis võttis olümpial koomilise kuju avatseremoonial, kui mees-ja naissportlane pandi kahekesi lippu kandma.
Vahepeal tekkis skandaalike naisrannapallurite liiga napi võistluskostüümi üle ning kuigi ühte teatejooksu joosti segajooksuna, võistlesid ülejäänud aladel mehed ja naised siiski veel eraldi.
Peale ühe erandi. Uus-Meremaa tõstjast Laurel Hubbardist sai olümpiamängude ajaloos esimene avalikult transsooline sportlane. Paraku, kuigi ta läks Tokyosse medali järele, ebaõnnestus ta võistlus – juba rebimisel ei saanud ta kangi reeglitepäraselt pea kohale tõstetud ning sai kirja nulli.
Ja veel. Tokyo olümpial naiste kuulitõuke võitnud Gong Lijiao kohtlemine Hiina rahvusringhäälingu CCTV ajakirjaniku poolt on tekitanud olümpiavõitja kodumaal suure skandaali.
Nimelt küsis CCTV naisreporter Lu You pärast hiinlanna triumfi muu hulgas, et millised on naise tulevikuplaanid ja kas meheliku välimusega kuulitõukaja kavatseb abielluda.
Eesti sai seekord teatavasti võistkondliku kulla meie nelja epeemusketäri näol, samuti teenis vehkleja Katrina Lehis pronksmedali. Kõik naised
Siinkohal on huvitav, kui muidu tänapäeva ühiskonnas ei rõhutata sugu, siis siin on ühtäkki väga oluline ära märkida, et tegemist on naistega.
Nii president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Kaja Kallas, kes samuti peavad oluliseks, et nad on neil ametikohtadel naisterahvastena, rõhutasid soole ka oma õnnitlustes.
Millegipärast või just sellepärast tõusis feminismiteema kohe artikli juhtlauses üles Eesti Päevalehe intervjuus, mis algas olümpiavõitja sõnadega: „Tokyo olümpialt kaks medalit koju toonud Katrina Lehis avaldab suures intervjuus LP-le, et feministiks ta ennast ei pea. „See, et meesterahvas mulle ukse lahti teeb või aitab kotti tõsta, on normaalne.”
Huvitav on ka epeenaiskonna rahvuslik koosseis, kus on liigutav vaadata, kuidas ka sinna kuuluvad venelannad räägivad puhast eesti keelt ning poetavad Eesti hümni saatel vardasse tõusva sinimustvalge taustal pisaraid. Vaat see on integratsioon!
Eestlastel oli hulk teisigi eredaid hetki, kuigi mõne sportlase puhul tekkis küll küsimus, miks ta sinna saadeti. Aga jutt on kõigil mudugi kõva.
Omaette teema on ka uute spordialade lisandumine ja vanade alade kadumine. Seda kõike tehakse eeskätt telepublikule mõeldes.
Nõnda oli seekord esimest korda olümpiakavas rulasõit. Olümpiamedaleid jagati välja näiteks ka kaljuronimises. See-vastu on kavast kadunud viievõistlus, samuti on kaalutud maadluse kaotamist olümpiakavast, räägitud on isegi korvpallist. Olgu märgitud, et just maadlus oli üks neist jõukastumisi, millest on antiiksed mängud alguse saanud.