09.08.2021
Helle-Moonika Helme
Maailm ümberringi keeb ja podiseb, aga Eesti konnatiigis käib Reformi- ja Keskerakonna valitsuse saamatu susserdamine, kirjutab Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Helle-Moonika Helme oma Delfis ilmunud poliitkolumnis.
Helle-Moonika Helme: Susserdatakse nii presidendivalimiste, vaktsineerimise, Leedu-Valgevene migrandikriisi, riigi personalipoliitika kui ka hariduse valdkonnas. Presidendivalimiste osas käib parlamendierakondade valemängijate pokker, kus kõik vahivad usaldamatusest tiinetena üksteise sõrmedele, igaühel varrukas oma valeässad.
Viimased arengud Stenbocki kasiinos, kus parteide esimehed juba favoriidiks tembeldatud ja meedias üleshaibitud Tarmo Soomere tagant riburada ära kukkusid, näitavad, et panused suurenevad ja uusi kaarte hakatakse pakist juurde laduma. Märgiline on, et kohe ilmusid Ratase ja Kallase ukse taha järgmised trooninõudlejad. Ja ka Soomere ise ei jäta veel jonni, vaid soovib troonipretendentide järjekorras edasi olla.
Liberaalide eesmärk on muidugi selge – otsitakse järjekordset globalisti, keda Kadriorgu paigutada. Aga kokkuleppele ei jõuta selles, kellele ta pärast rohkem teeneid peab osutama ja kindlasti ei tohi see olla keegi, kes EKRE poole hea pilguga vaadata võiks.
Süst õlga ja järgmine!
Valitsuse koroonarindel on vaktsineerimine muutunud juba tähtsamaks kui inimeste tervis ja saanud asjaks iseeneses. Juba ilmuvad pealkirjad, kus on teemaks, kummal on rohkem vaktsineerituid ette näidata, kas Euroopa Liidul või Ameerika Ühendriikidel. Justkui oleks käimas mingit sorti sotsialistlik võistlus!
Kui algul oli jutt, et vaktsineerimine on tervise seisukohalt nii oluline, et seda peavad läbi viima perearstid, kes tunnevad oma patsiente ja suudavad välja peilida ka tulevasi võimalikke kõrvaltoimeid, siis praegu on vaktsineerimine kolinud turuplatsidele, kus enam keegi ei küsi, kes või mis sa oled, süst õlga ja järgmine. Kui seejärel tekivad tervisekaebused ja vaevused, siis on see inimese enda mure ja kedagi enam ei huvita, mis rahvusvaheliste ravimifirmade katsejänestest edasi saab.
Kui algul oli jutt, et oluline on patsienti kaitsta võimaliku surmava haiguse eest, siis praegu süstitakse selleks, et pääseda kontserdile, teatrisse, kinno spaasse ja reisile. Või et läbida kohustuslikku ajateenistust või täita koolikohustust. Nüüd ei räägita enam, et vaktsineerimine on sinu tervise kaitseks. Nüüd öeldakse, et sul on kohustus kaitsta teisi inimesi. Lastel vanemaid ja vanavanemaid, töötajatel töökaaslasi, teenindajatel kliente ja me kõik koos peame õla alla panema, et kaitsta tervet meditsiinisüsteemi.
Terved maksavad
Aga kas teil ei ole tunne, et võib-olla peame vaktsineerides kaitsma hoopis praeguse valitsuse ebakompetentseid ja seadusevastaseid otsuseid? Aga kes kaitseb meid endid? Kui kõrvaltoimete tõttu vajavad kontrollimatult ja kampaaniakorras süstitud hiljem uuringuid ja haiglaravi, siis läheb see tervishoiusüsteemile tõenäoliselt kordi kallimaks! Kas valitsust see huvitab? Ei. Nemad sahmivad oma saamatuses nagu peata kanad.
Tavalised inimesed peavad selle nii oma tervise kui ka rahakotiga hiljem kinni maksma, sest ilmselgelt kõik ei mahu ka haigekassa marjamaale. Isegi tervemõistuslikke küsimusi ei tohi enam küsida. Need tembeldatakse kohe lolluseks, rumaluseks, lamemaalsuseks ja milleks kõigeks veel. Kedagi enam ei kuulata.
Propaganda huugab täistuuridel ja oma äärmuslikkuses on mindud ka otseste ähvardusteni. Näis, millal koroonavaktsiinis kahtlejaid kui rahvavaenlasi nurga peal kõigi hirmuks maha laskma hakatakse. Eerik-Niiles Krossi artiklis olevatest ettepanekutest piisas arusaamaks, et veel kolm sammu tema poolt näidatud teel edasi ja võimatu saabki võimalikuks!
Kui hoolimatusest lasti hukka kolme miljoni eest muuhulgas suur hulk laste elutähtsaid vaktsiine, mida nüüd tuleb asendada veel nelja lisamiljonit makstes, siis see on justki asjade loomulik käik. Kökimöki, mida te vingute! Kuigi see on just seesama seitse miljonit, mida päikesetõusuvalitsus kärpis ära laste huvihariduselt, sest raha polevat.
Ahsoo – kantsler Priske pandi vastutajaks ja sai sule sappa. Samas makstakse talle lahkelt 31 000 eurot ja säilitatakse kõrge tasuga kohad kahe haigla nõukogus. Tore vastutus küll riigile tekitatud seitsme miljoni eurose kahju eest. Ja loomulikult ei võtnud praeguses valitsuses poliitilist vastutust keegi. Kus sa sellega! Tanel Kiik peab jätkama! Vaesel mehel on ju kaelas suur pangalaen ja saadud paarsada häält parlamendi valimistel ei lase tal ka riigikogus pehmelt maanduda. Kaja Kallas piiksus telefonis riigisekretärile korralduse ametnikud süüdlaseks teha ja tõmbas sellega isikliku vastutusestepsli seinast välja. Ja nii see päikesetõusuvalitsuse ratas loperdades veereb.
Venemaa napsab jackpoti
Toomas Alatalu osundab väga targalt, et turbulents rahvusvahelistes suhetes on ka meie piirkonnas vältimatu, kuna ameeriklased tõmbavad oma väed välja nii Afganistanist kui Iraagist, mis tähendab, et seal kordub paratamatult Vietnami stsenaarium. Ameeriklased jätsid maha oma kohalikud kaastöötajad, mis põhjustas seal tohutuid inimkannatusi ja tagakiusu ning inimeste massilist põgenemist uute võimude eest välismaale. Sama ootab läänemaailma ees ka siin regioonis.
Selle kõige juures tuleb arvesse võtta, et 2015. aasta migratsioonikriis ja Euroopa lühinägelike juhtide silmakirjalik lahkus nn põgenike vastuvõtmisel on tee miljonitele uutele migrantidele juba lahti lükanud. Seda on kannatlikult oodanud Venemaa, kes praegu Lukašenka käsi kasutades on juba teinud avangu, et destabiliseerida olukorda Balti riikides ja õige hetke saabudes oma jackpot napsata.
Jääb arusaamatuks, miks proovisid Jüri Ratas, Kaja Kallas, Saar ja Seeder ilma igasuguse välispoliitilise kogemuseta mereteadlast presidendiks sokutada. Nad peaksid ju aru saama, et ükskõik, keda nad sinna tagatoas omavahel kokku leppides lõpuks paigutavad, vastutavad nad kõigi nende hukatuslike tagajärgede eest, mida taoline võimalik ebakompetentsus Kadriorus endaga tulevikus kaasa võib tuua. Eriti nii keerulises välispoliitilises olukorras, kus muutujaid lisandub iga päevaga ning lihtsate loosungite aeg on ammu läbi saanud.
Soomere saladused
Ja üleüldse, missugune oleks olnud Tarmo Soomere, kui kriisiolukorras ülitarviliku rahva liidri autoriteet Eesti inimeste silmis? Ja missugune on üldse usalduskrediit inimese puhul, kes on avalikkusele valetanud, et ta pole olnud abielus ning rääkinud selle põhjenduseks muinasjutte dissidentlusest ja võimalikest repressioonidest lähedaste suhtes, kui ta on ise tegelikult olnud ametlikus abielus aastatel 1981-1983, mida üksnes ei registreeritud riiklikult, vaid koguni laulatati!
Kui võimalik presidendikandidaat põeb sellist mälukaotust, mis salgab ära tema elus olnud kõige lähedasema inimese, siis millist usaldusväärsust ta oleks kandnud tulevase võimaliku Eesti Vabariigi presidendina?
Liberaalid targutavad meil inimeste ühendamisest. Tegelikult pole niisugust ühiskonda lõhestavat ja inimesi lahterdavat valitsust Eestil kunagi varem olnud. Valitsust, kes sülitab seadustele, isikuvabadustele, kodanikuõigustele. Kakeldes seejuures ka omavahel. Kes täiesti küüniliselt seab sisse piiranguid ja nõudmisi, mis ei ole tegelikult millelegi tuginevad. Kes taganeb järjest ja järjest oma kindlatest väljaöeldud sõnadest.
Midagi on valesti vaktsiinirindel
Kui Kaja Kallas veel kevadel selgelt ja mitu korda riigikogu infotunnis küsimustele vastates teatas, et sundvaktsineerimist Eestis ei ole ega tule, siis mida me näeme nüüd? Reaalsuses sundvaktsineerimine juba käib ja staarperearstide suu läbi harjutatakse meid ka juba vaikselt mõttega, et laste vaktsineerimine peab minema lastevanemate otsustamisalast välja ja muutuma massiliseks. Mis siis, et lapsed haigestuvad COVIDisse harva, põevad kergelt ja vaktsineerimine ei taga, et nad viirust edasi ei kanna. Ikka on vaja neid süstima hakata!
Mind isiklikult teeb nõutuks teade, et kaks suuremat vaktsiinitootjat tõstsid vaktsiinide hinda. Just nüüd, kus riigid süstivad järjest suuremat hulka kodanikke. Igasugune majanduslik loogika ütleb, et kui on tegemist suurte partiidega, siis langeb hind ja vastupidi. Miks see siin siis ei kehti?
Vaktsiinidelt on teenitud ümmarguselt 117 miljardit tulu. Kui räägitakse, et me ei saa enne COVIDist lahti kui terves maailmas, ka vaesemates riikides on enamik inimesi vaktsineeritud, siis miks ei anneta meie kõigi arvelt rikastunud ravimifirmad ise vaestele riikidele neid vaktsiine? Miks peavad seda tegema lääneriigid ja nende riikide maksumaksjad? Kui meie kõigi ühine eesmärk pidavat olema terves maailmas koroonast vaktsiinide abil lahti saada, siis miks ei ole see ravimifirmade õilis eesmärk? Miski siin ei klapi…
Me kõik teame loosungit „Minu keha, minu õigus”, mida liberaalid ja feministid varmalt harjunud kasutama, kui räägime sündimata laste õigusest elule. Aga mis ei kehti, kui riigid tahavad saada otsustusõigust ise sinu keha üle. Kasvõi pandeemiat ettekäändeks tuues. Vilistades selle juures meile põhiseaduses tagatud kodanikuvabadustele.
Kui Kaja Kallas peaministriks sai, kuulutas ta uhkelt, et Eesti on tagasi! Ongi tagasi. Reformierakonna ülbe, ennastimetlev, oma inimestest mittehooliv, aga võõraste ja globaalperemeeste soove silmistlugev Eesti. Ja seda kõike me näeme kahjuks ilmsi, mitte unes. Ja seda kõigest 30 aastat pärast taasiseseisvumist. Iseseisvumist!!!