Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme kirjutab, et esmaspäeva õhtul tekkis kummaline olukord, kus talle hetkeks tundus, et sotsid on hakanud pooldama presidendi otsevalimisi.
Martin Helme: „Nimelt pakkus Indrek Saar välja, et võiks teha rahvaküsitluse, mis sõeluks välja kõige populaarsemad nimed ja siis Riigikogu nende hulgast valiks. Minu küsimuse peale, et miks sel juhul juba rahvas otse valida ei võiks, tuli veelgi kummalisem vastus – et ei-ei, ega me siis ei pea sealt küsitlusest kõige populaarsemat inimest presidendiks tegema, võiksime sealt nimekirjast vaadata sellist inimest, kes kõigile sobib.
Esiteks loomulikult ei tuleks sellisest rahvaküsitlusest mingeid uusi nimesid välja. Või saaksime lisaks juba kõigi poolt läbi nämmutatud ja läbi spekuleeritud nimedele juurde veel vast Anne Veski ja Ivo Linna.
Teiseks, kui rahvas saab öelda, keda ta tahab presidendiks, siis tulekski kohe öelda, et pooldame otsevalimisi ja selle suunas konkreetseid seadusandlikke samme astuda. Seda ei taha teha keegi peale meie. Meil eelnõu ootel, muide.
Kolmandaks, kui me teeks nii, nagu Saar pakkus, et küsitlus on, aga sellel pole suurt pistmist parteide otsusega, siis mis selle asja mõte on. Veelgi hullem, see oleks ju inimeste petmine. Et justkui saad arvamust avaldada, aga tegelikult ei võeta seda arvesse…
Mulle tundub, et kuigi kõik teised erakonnad kinnitavad, kuidas nad siiski tahaks Riigikogus presidenti ära valida, siis tegelikult on kõik juba leppinud, et asi liigub valimiskogusse. Mis ei ole kuidagi halb või piinlik. On ju selge, et kui ühes kogus on valimiskünnis 2/3 ja teises kohas 1/2, siis on kokkuleppe saavutamine madalama lävendi puhul lihtsam. Ma tegelikult ei saa üldse aru, millel põhineb see väide, et Riigikogu jääb häbisse või ei saa oma tööga hakkama, kui president valitakse valimiskogus. Ma näen sellise jutu taga selgelt poliittehnoloogilist eesmärki vältida valimiskogu, kuna seal on tulemus kartellierakondade seisukohast keerulisemalt kontrollitav kui Riigikogus. Muide, mitte midagi ei juhtu, kui ka valimiskogu ei vali presidenti ära, siis tuleb asi tagasi Riigikogusse. Ja isegi, kui me 10. oktoobriks presidenti ära ei vali, ega Eesti ilma presidendita ei jää – seaduses on kirjas, kes tema kohuseid täitma hakkab.
Meil jäi erakonna juhtidega jutt, et räägime uuesti nädala pärast. Kõik said endale kodutöö ka, pidid pakkuma nimesid. Mul on see kodutöö juba muidugi tehtud, pakume kolleegidele kaalumiseks Riigikogu eelmist esimeest Henn Põlluaasa!“