13.08.2021
Martin Helme
Koroonatotalitarism hakkab kätte jõudma. See, mis praegu nii Eestis kui ka mujal maailmas toimub inimeste sundvaktsineerimise, valitsuste võimu plahvatusliku laiendamise ning kodanike jagamisega headeks ja halbadeks, on ühteaegu õudne ja oma jultumuses pahviks tegev.
Ma ei ole koroonaeitaja. Ma ei ole vaktsiinieitaja. Võimaluse avanedes langetasin kaalutletud ja informeeritud otsuse ning lasin ennast ära vaktsineerida. Aga ma olen kategooriliselt selle vastu, et meil toimub riigivõimu massiivse survega sisuline sundvaktsineerimine ja veel enam olen ma selle vastu, et valitsus jagab inimesed kahte lehte, ässitab neid omavahel vaenule ning on asunud suvaõigusega inimesi ilma jätma mitte ainult igapäevastest teenustest, vaid nüüd juba ka igapäevasest teenistusest. Samuti on mulle vastuvõetamatu laste sisuline riigistamine ehk vanemate välja lükkamine nende tervise kohta käivatest otsustest.
Kui ma vaatan valitsuse pressikonverentse, kus peaminister Kallas, siseminister Jaani, justiitsminister Lauri ja saamatuseminister Kiik räägivad endastmõistetavusega, kuidas mingi määruse muutmisega saavad tööandjad lihtsama õiguse inimesi vallandada, siis näen ma seal tervet rida sõnumeid, mis kõik räägivad ühte keelt: meie lahmiv valitsus on irdunud reaalsusest, kaotanud kontrolli kriisi üle ning kompenseerib seda karmistades kontrolli inimeste üle.
Me oleme jõudud olukorda, kus Eesti valitsus on asunud valitsema dekreetidega. See on vastuolus meie põhiseaduses garanteeritud vabaduste ja õigustega. See on vastuolus alama astme seadustega ja see on vastuolus erinevate rahvusvaheliste konventsioonidega, millega Eesti on liitunud.
Kas pole mitte jõhker paljastus põhimõttelagedusest ja kahepalgelisusest, kui end liberaalseks nimetavad erakonnad, kes suudavad lõputult lugeda ühiskonnale moraali õigusriigist, diskrimineerimisest ja põhiseaduse 12. paragrahvist, on nüüd asunud ühiskonnas poolt elanikkonnast jõhkral moel diskrimineerima?
Tanel Kiige alluvuses olev tööinspektsioon keelab ettevõtetel töövestluse ajal naistelt küsida, kas nad on rasedad või plaanivad lapsi saada, sest see on eraelu puutumatuse ja delikaatsete terviseandmete kaitse rikkumine. Seesama inspektsioon on aga nüüd teatanud, et kui nemad oma mingit määrust muudavad, siis ei loe midagi enam tööseadus ega põhiseaduse paragrahvid, võib inimesi vallandada nende mõõdikute järgi, mida valitsus puusalt tulistab.
Valitsuse eestvedamisel on hakatud jagama inimesi headeks ja halbadeks ning neid inimesi omavahel tülli pöörama. Meil toimub inimeste sunniviisiline allutamine ravile, mida nad kas ei taha või ei vaja. Ja mis, nagu kõik möönavad, ei taga tegelikult koroona leviku peatamist. Meil sunnitakse inimesi maski kandma, kuigi puudub tõestus, et massiline maskikohustus oleks kusagil ära hoidnud massilist koroona levikut ja uusi laineid. Meil toimub laste kuulutamine riigi omandiks, sest kui lapsevanemad lükatakse nende laste tervise ja ravi juurest kõrvale, siis on lapsevanemate kõige põhilisem roll tühistatud ja veõtud riigile.
Täna võtab valitsus endale õiguse meie laste vaktsineerimise kohta otsustada. Kui me sellega nõus olema, siis mis järgmiseks? Homme hakkab otsustama, kes võib sünnitada ja kellele tehakse sundabordid? Arvate, et liialdan? Riiklik eugeenika koos sundsteriliseerimisega oli veel 1970-ndate Rootsis täitsa olemas.
Kordan veelkord. Vaktsineerimine ei taga nakkuse peatamist. Koroona nakatab ka neid, kes on vaktsineeritud ning vaktsineeritud inimesed on teistele nakkusohuks. Millise argumendiga, millise loogikaga otsustab riik, et ta sunnib kõiki põhiseaduse keelust hoolimata siiski vaktsineerima? Justnimelt sunnib, sest kui sind ähvardab töölt vallandamine või sul takistatakse ühiskonnaelust normaalset osavõttu, või sinult nõutakse üle päeva testimisega arvestatava väljamineku tegemist, et olla valitsuse poolt õigete inimeste hulka arvatud, siis on see sund.
See on seda enam sund, et valitsus on asunud massilise ja üsna toore propagandaga kujundama Eestis uut kulakute klassi ehk ühiskondliku vihkamise sihtgruppi. Teate küll, selliseid, keda võis küüditada või kellele võis karistussalk ilma kohtuta kuklalasu teha, sest tegemist on ühiskondlikult kahjuliku elemendiga.
Kõik see on loomulikult seadusevastane. Häda on selles, et põhiseadus on ainult sõnad paberil. Kui riiklikud institutsioonid – õiguskantsler, kohtud, parlament, president – põhiseadust ennast ei kaitse, siis ei ole põhiseadusest meile ka mingit kaitset. Siis tuleb inimestel endil asuda oma õiguste eest võitlusse. Kibedas teadmises, et see, mida me pidasime oma riigiks, on tegelikult meie vabaduste ja õiguste maha tallaja ja vaenlane.
Me naudime vabadusi ja õigusi, mille välja võitlemine on võtnud aastasadu. Eraelu puutumatuse, südametunnistusvabaduse, vanemlike õiguste, võrdse kohtlemise põhimõtete pärast on peetud revolutsioone, sõdu, pandud inimesi hullumajja ja põletatud tuleriitadel. Kõiki neid väga põhimõttelisi õigusi võetakse meilt nüüd nagu möödaminnes ja õiget nägu pähe tehes korraga ära. Kuhu nüüd järsku on kadunud naistevalitsuse hüüdlause „minu keha, minu luba“?
Meil seisavad ees väga mõrud variandid. Kui me lepime sellega, mis toimub, siis jõuame me mõne kuuga totalitaarsesse düstoopiasse, kus võim teeb, mis tahab. Tal ei ole mingeid pidureid, teda ei kontrolli keegi ja ta hävitab inimeste elusid lihtsalt sellepärast, et ta saab. Me võime ühiskonnana ja kodanikkonnana mobiliseeruda selle ära hoidmiseks, sundida tänast valitsust massiliste meeleavaldustega kurssi muutma teades, et see tähendab teravat konflikti. Ja me võime püüda tänast valitsust parlamentaarselt kukutada, tuues asemele koalitsiooni, kes lahendab koroonakriisi, mitte ei ehita selle varjus liberaalset fašismi.
Meie erakond ei lepi sellega, et meil asendatakse põhiseaduslik kord dekreetidega võimu teostava kambakraatiaga. Koroonaga saab võidelda ka nii, et me ei likvideeri õigusriiki ega trambi jalge alla aastasadadega vaevaga välja võidetud vabadusi. Eelmine Eesti valitsus ju suutis seda.
Martin Helme
EKRE esimees