Vastuolude üleskütmine ühiskonnas on saanud Eesti riiklikuks poliitikaks

Võimule pääsenud Reformierakond on algatanud vaenukõneseaduse loomisprotsessi, kuigi ise on koos oma liberaalidest ja vasakpoolsetest sõpradega pikki aastaid ühiskonda vaenuõhutustega lõhestanud, ja on nüüd uuel lainel.

Ennekõike on vaenuõhutust tehtud EKRE suunal, kus peavooluerakonnad on meedia toel aastaid materdanud üht maailmavaadet, rahvuskonservatiivsust, kuigi Põhiseaduse järgi ei tohi kedagi diskrimineerida maailmavaate eest.

Üks tartlasest reformierakondlane väitis kord, et mittesallijaid võivatki vihata. Kui sellist arvamust õigustada, siis kaob tolerantsusel igasugune mõte, sest ühe poole väidetav vihkamine põrkub kokku teise poole omaga ja konflikt ongi olemas. Kui aga kired möllavad, siis pole sallivusele enam ruumi.

Vaenu õhutamine käib ka tänases pandeemilises Eestis, kus lausa riiklikul tasemel kutsutakse ristisõjale mittevaktsineeritute vastu. Jah, koroona levik on taas tõusuteel, piiranguid on vaja, aga see ei õigusta olukorda, kus vaktsineerimisvastaseid demoniseeritakse ja tõrjutakse ühiskonnast välja.

Neil inimestel on põhjust vaktsineerimist karta – vaktsiinid on välja töötatud üliruttu, nende täielikus ohutuses pole keegi kindel, inimesi hoopis hoiatatakse võimalike  vaktsineerimisjärgsete tüsistuste eest, järelikult on paljudel inimestel täielik õigus mures olla, seda eriti kroonilistel haigetel. Nemad pole “lamemaalased.”

Paljude valitsuse liikmete, sealhulgas peaminister Kaja Kallase ning töö- ja terviseminister Tanel Kiige esinemised kannavad ilmselgelt sõnumit: vaja on kõiki vaktsineerida, aga näete nemad seal… hass! Ja ühiskond lähebki kaasa, vihates üksteist – ühed sellepärast, et teised ei lase koroona levikut takistada, nood omakorda seetõttu, ei neid sunnitakse, kuigi neil on omad hirmud ja kahtlused. Ükskõik, mis õilsal põhjusel valitsus seda ässitustööd ka ei teeks, oluline on tulemus – ja see on viha üksteise vastu ühiskonnas. See on ühiskonna hävitamine.

Kahjuks on sellega kaasa läinud ka mitmed arstid, nagu kurikuulus Karmen Joller, samuti ettevõtjad, kellele on antud õigus vallandada ja mitte teenindada. Nüüd on asjasse segatud ka see kurikuulus NETS-seadus, sest terviseamet ja politsei võivad edaspidi üheskoos käsi väänata.

Repressioonid ei ole lahendus, selleks on selgitustöö, kasvõi kümneid kordi järjest, aga just sellega on jänni jäänud nii riigivõim kui ka meditsiin – kuna hakkama ei saa, kehtestame ennast jõuga! Selleks kasutatakse ära ka ühe ühiskonnagrupi ässitamist teise vastu.

Eesti ei vaja ei vaenukõneseadust ega riigi kehtestamist repressioonidega – ennekõike on vaja kehtestada tõeline demokraatia ja siis loksuvad paljud asjad ise paika.