Ajalugu kordub: Kersti Kaljulaid pakub ennast taas hädaolukorrapresidendiks

President Kaljulaid sihib uuesti riigipea kohta, mõistmata, et ta on suurele osale ühiskonnast vastuvõetamatu, sest ta esindab vaid globalismimeelset leeri ning praeguse riigipea jätkates jätkub ka Eesti lõhestatus.

President Kersti Kaljulaid ütles usutluses Postimehele, et on valmis kandideerima teiseks ametiajaks, lubades seista nõrgemate ühiskonnaliikmete eest, aga ka võrdsete võimaluste ja vabaduste eest Eestis.

Viimane fraas võrdsetest võimalustest ja vabadustest Eestis kõlab kurjakuulutavalt, sest just Kaljulaidilt on pärit arvamus, et eestlane võib olla igaüks. “Võrdsed võimalused” on kujunenud sõnaühendiks, mis Eestis kõlab kaljulaidilikult ideoloogilises võtmes, tähendades mitte võrdseid võimalusi elus läbi löömiseks, vaid näiteks ka sisserändaja ja põliselaniku ning homosuhte ja mees-naise-abielu võrdsustamist.

Kaljulaid on juba olnud viis aastat president ja ühiskonnal on õigus küsida – mis on viie aasta jooksul ühiskonnas paremaks muutunud? Kas ühiskond on ühtsem, mis peaks olema presidendi teha? Kas poliitikamaailm on rahulikum? Viimasele küsimusele saab vastuse kasvõi fakti kaudu, et peale EKRE ei suuda keegi leida kandidaati riigipea kohale.

Kaljulaidi destruktiivse tegutsemise kohta riigipeana on tohutult tõendeid: loobumine presidendi vaimulikust pühitsemisest, mis pahandas usklikke; süütuse presumptsiooni jalge alla tallamine minister Marti Kuusiku puhul; opositsiooni presidendiks kujunemine Jüri Ratase EKRE osalusega valitsuse ajal; katkematu poliitturism koos Afganistani naiste petmisega, ja nii edasi.

Eelmistel valimistel tuli Kaljulaid “musta hobusena”, kes osutus kronuks, ning kuigi ta on Sorose söödal kosunud, on Eestile vaja siiski tööhobust, kui piltlikult väljenduda.

Tuletagem meelde Toomas Hendrik Ilvese teist ametiaega – just siis võimendusid kõik need asjad, mis olid ühiskonnale presidendi juures vastuvõetamatud, alates “jänkiülbuse” süvenemisest ja lõpetades “ärmatamisega”.

Fosforiidisõja ajal oli populaarne loosung “Fosforiiti? Tänan, ei!” Tänasesse sobib loosung “Kaljulaidi? Tänan, ei!”