Reformierakond ja Keskerakond on esitamas presidendi kandidaadiks Eesti Rahva Muuseumi direktorit Alar Karist, kes vaatamata tema kaasvõitlejate kiidusõnadele on sisuliselt samasugune globalist ja liberaal, nagu mõnigi teine enne teda.
Traditsioonilistele kontrollküsimustele vastates ütles ta hoobilt, et kooseluseadust ta ei tühistaks, mis räägib temast mõndagi.
Kooseluseaduse kohta ütles presidendikandidaat, et kõige olulisem on võrdne kohtlemine. „Kooseluseaduse sisu peaks olema, et kõigile on tagatud võrdne kohtlemine. Seaduse võib küll lahti võtta, et seda paremaks muuta, kuid ma ei tühistaks seda.“ sõnas Karis vastuseks Eduard Odinetsa küsimusele, kas presidendikandidaat oleks valmis kooseluseaduse tühistama.
Veelgi enam, vastuseks küsimusele, kas eelmine valitsus lõhestas ühiskonda, kinnitas Karis, et ühiskonna polariseerumine tõepoolest toimus. „Ma ei hakka kellelegi näpuga näitama,“ toonitas ta, pidades siin silmas selgelt rahvuskonservatiive.
Sellega ta kaudselt hülgas neljandikku rahvast, tõmmates kriipsu peale kuvandile kogu rahva presidendist.
Kuigi ta rõhutas, et pole seotud ühegi erakonnaga ning presidendina peab olema poliitiliselt sõltumatu, räägivad tema esitatud mõtted teist keelt.
Raimond Kaljulaid uurib Karise käest, mida ta arvab 2019. aastal moodustatud valitsusest, kus olid Keskerakond, Isamaa ja EKRE. „Ma julgen öelda, et enamikule kodanikele oli see ootamatu ja šokeeriv. Kas see valitsus suurendas ühiskonna sidusust või põhjustas uusi pingeid? Suurendas polariseerumist. Paljude diplomaatide hinnangul see valitsus kahjustas meie välise julgeolekupoliitika huve,“ sõnab Kaljulaid.
„Kui sündis valitsus, siis tekkis lõhestumine. Jah, see on fakt. See polariseerumine on meie riigis olemas. Kuidas seda aga hinnata. Äärmiselt keeruline. Presidendi ülesanne on kõik osapooled ja mõlemad ääred kutsuda kokku ja püüda selgus saada, kuidas asjad on,“ selgitab Karis.
„Muidugi kahjustas meie välist julgeolekupoliitikat, ma tunnetasin ka seda, et Asjad ei liikunud õiges suunas,“ lisas ta täpsustavale küsimusele vastates.
Marina Kaljuranna küsimusele Euroopa Liidu tuleviku ja solidaarsuse kohta vastas ta, et meil ei ole alternatiivi. “Ma ei kujuta ette meie lahkumist Euroopa Liidust, peame seisma selle eest, et olla solidaarne,“ ütles Karis.
Näiteks Maalehele ütles Karis, et praeguses uues Afganistani olukorras peame lähtuma sellest, et kui inimesed on meid aidanud, peame mingi osa neid siia vastu võtma. „Pigem võiks sisseränne olla heterogeenne, siis see kaudselt isegi rikastaks,“ rõhutas ta.
Sotse huvitav muidugi demokraatia tervis nende sõnul äärmusluse ja populismi leviku ajal. Küsimus oli ka Eesti maines.
Karis lubas presidendina sekkuda, kui keegi ütleb midagi rahvusvahelisel areenil sellist, mis pole tema arvates sobilik.
Kuigi Karis üritas kõikidele meeldida, saab tema esinemised kokku võtta ta enda lausega ERR-ile, et sellist presidenti polegi võimalik leida, kes kõikidele sobib. Võib arvata, et presidendina on tal juba palju lihtsam poolt valida ja see pool ei ole ilmselgelt rahvuskonservatiivne.
Täna kogus Riigikogu Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsioon presidendidakandidaadi Alar Karise kandidatuuri esitamiseks allkirju.
Näiteks Karise kandidatuuri toetasid kõik 25 Keskerakonna saadikut.
Riigikogu koguneb tuleval nädalal erakorralisele istungjärgule presidenti valima. Toompea lossi istungisaalis toimub 30. augustil kell 13 riigikogu erakorraline istungjärk, mille päevakorras on presidendi valimine.
Presidendikandidaatide registreerimiseks esitamine algab 26. augustil kell 9 ja lõpeb 28. augustil kell 18.
President valitakse salajasel hääletusel, kus igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus ehk vähemalt 68 riigikogu liiget.