Vasakliberaalid olid Trumpi kõrvaldamise ja Bideni võimulepääsu järel õnnest pöördes, kuid tegelik elu näitab, et Ameerika ja kogu maailm kannatavad sellest – uus president vallandas massirände Ladina-Ameerikast, reetis Nord Stream 2-lt Trumpi kehtestatud sanktsioone maha võttes Ida-Euroopa liitlased ja põhjustas katastroofi Afganistanis.
Teisiti kui katastroofiks ei saa kiiret lahkumist Afganistanist nimetada: mahajätmine murdis valitsusarmee moraali ja andis kogu riigi territooriumi kiiresti Talibani kätte; islamiäärmuslaste saagiks sai seetõttu ohtralt kõrgtehnoloogilist relvastust; paljud Talibani oponendid ei pääse kodumaalt põgenema; riigis on juba alanud terrorilaine; inimeste evakueerimine kulges seni üle kivide ja kändude ning nüüd tuli viimase “pauguna” ohvriterohke enesetapurünnakute laine.
Rünnakud Kabuli lennujaamale tähendavad seda, et nüüd ei julge inimesed minna ka sinna, kust on veel võimalik riigist lahkuda. Sisuliselt pandi neljapäevaste rünnakutega paika see, et evakuatsioon lõpebki 31. augustil, kui mitte varem.
Kolmeteistkümne USA sõduri hukkumine neljapäevases enesetapurünnakus Kabuli lennuväljal oli suurim ühe päeva ohvrite arv ameeriklastele Afganistanis pärast 2011. aastat.
Biden aga jätkab eneseõigustamist ja lubab kättemaksu, aga see on vaid ebaadekvaatse riigipea sõnavaht. Ameerika valis (kui valis) väga vale presidendi ja Bideni jääb ajalukku väga negatiivse näitena.