Vandenõuteooriast vandenõu faktiks – Great Replacement ehk „suur asendamine“ on Prantsusmaal reaalsus

Vandenõuteooriaks nimetatud suur asendamine ehk Great Replacement on osutunud tegelikult n-ö vandenõu faktiks, kirjutab Oliver Bault veebisaidil Remix News.

France Stratégie avaldas hiljuti Prantsusmaa piirkondade kaardid, mis paljastavad suuremates linnades toimuva demograafilise muutuse. Prantsuse riikliku statistikaameti (INSEE) andmetele tuginevad kaardid aitavad näha, kuidas on immigratsioon viimastel kümnenditel muutnud 55 linnapiirkonna rahvastiku koosseisu.

Etniliste andmete kogumine ei ole Prantsusmaal lubatud, kuid INSEE-l on võimalik avaldada statistikat selle kohta, kui paljud inimesed on sündinud välismaal ja kui paljude Prantsusmaal sündivate laste vanemad on välismaa taustaga. Sellest hoolimata ei anna France Stratégie kaardid olukorrast ikkagi päris täielikku ülevaadet, samuti puudub täpne teave illegaalsete immigrantide kohta.

Migratsiooniga tegelev veebileht Observatoire de l’immigration et de la démographie toob aga avaldatud andmete põhjal välja olulisema: 20 aasta jooksul, 1998-2018, suurenes vähemalt ühe välismaise vanemaga laste arv 63,6%, kahe välismaise vanemaga laste arv aga 43%; samas on kahe prantslasest vanemaga laste arv vähenenud 13,7%.

Ehkki ka immigrantide hulgas langeb sündimus iga järgneva põlvkonnaga, mõjutab mitte-Euroopa taustaga immigrantide sündimus Prantsusmaa demograafilist olukorda radikaalselt. Näiteks sündis 2017. aastal välismaise päritoluga naistel keskmiselt 2,7 last, samas kui Prantsuse kodakondsusega naistel (kellede hulka kuuluvad sageli ka teise põlvkonna migrandid) sündis keskmiselt 1,77 last. Põhja-Aafrika taustaga naiste sündimus oli lausa 3,5%.

Selle tagajärjel moodustavad immigrantide lapsed või Prantsusmaal sündinud mitte-Euroopa taustaga vanematega lapsed vanuses 0-18 mõnedes piirkondades (nt Seine-Saint Denis) üle 50% omaealistest, Clichy-sous-Bois’s aga lausa 84%. France Stratégie kaartidelt võib ka näha, et Pariisis (arvesse ei ole võetud eeslinnasid) oli 2017. aastal 37,4% laste vanematest mitte-Euroopa päritolu. Võrdluseks: 1990. aastal oli selliseid lapsi 22,4% , 1999. aastal 27% ja 2010. aastal 34,4%. Prantsusmaa suuruselt teises linnas Lyonis oli see protsent 2017. aastal keskmiselt 29, ehkki mõnedes piirkondades ka kuni 80.

Lisaks avaldab INSEE andmeid lastele pandud nimede kohta. Selle järgi on teada, et näiteks 2016. aastal pandi 18% lastest araabia nimi, 2018. aastal aga 21,6%. 1970. aastatel oli araabia nimega lapsi u 1%.

Nn suure asendamise üheks mahitajaks oli nüüdseks juba lahkunud iirlane Peter Sutherland, kes tegutses ÜRO rahvusvahelise rände eriesindajana ja oli ka Goldman Sachsi juhatuse esimees. Ta väitis, et migratsioon on Euroopa riikide majanduse dünaamilise kasvu tagamiseks „eluliselt oluline“ ja rõhutas, et tegemist on ainsa mõistliku lahendusega vananeva ning väheneva rahvastikuga riikidele.

Sutherland leidis, et Euroopa integratsiooni nimel peab Euroopa Liit tegema liikmesriikide homogeensuse õõnestamiseks kõik endast oleneva. „Riigid peavad muutuma avatumaks, seda seal elavate inimeste osas, nii nagu on näidanud ka Suurbritannia,“ väitis Sutherland 2012. aastal.

Prantsusmaa on Sutherlandi üleskutsele edukalt vastanud. Tegemist on ainsa suure EL-i riigiga, kus illegaalsete immigrantide arv on 2015. aastast igal aastal suurenenud (v.a 2020, Covidi pandeemia tõttu).

Kogu protsess algas muidugi palju varem, juba 1970. aastatel, kuid viimastel kümnenditel, kahe presidendi – sotsialistist François Hollande’i ja liberaalist Emmanuel Macroni – ajal on olukord eskaleerunud. Nicolas Sarkozy presidentuuri ajal registreeriti igal aastal umbes 200 000 uut immigranti, kuid pärast seda on need arvud järjest suurenenud ning 2019 (enne Covidit) saabus riiki ligi 460 000 immigranti. Ka asüülitaotlejad, kelle taotlusi ei rahuldata, jäävad enamasti riiki ning reaalselt deporteeritakse vaid 12,2% kõigist väljasaatmisotsuse saanutest.

Emmanuel Macron tegeleb Prantsusmaa muutmise ja Sutherlandi visiooni elluviimisega. Ning kui prantslased teatavad, et tahavad migrante üle Euroopa laiali jagada, siis soovivad nad ilmselt ka teiste riikide multikultuurseks muutumist, olles põhimõtteliselt rahvusriikide vastu.

Allikas: Remix News