06.09.2021
Peeter Ernits
Tänane Riigieelarve kontrolli erikomisjoni erakorraline koosolek näitas erakordse selgusega, kuhu oleme 30 aastat peale taasiseseisvumist tegelikult jõudnud. Eesti riigis valitseb totaalne vastutamatuse printsiip.
Esimese küsimusena arutasime meie riigieelarvet. Juba 17 aastat tagasi – aasta oli siis 2004 – ütles riigikontrolör Mihkel Oviir oma aastakõnes Riigikogule, et riigi raha üle otsustamine libiseb vääramatu jõuga parlamendist välja. Riigi eelarve muutub üha arusaamatumaks. “Kui raha on käes, teeb valitsus nö tegeliku eelarve, mis võib aga ei pruugi seletuskirjaga kattuda.Nii võibki juhtuda, et valitsus küsib raha hobuse jaoks, aga ostab hoopis eesli.”
Iga järgneva aastaga muutus eelarve aina hullemaks ja arusaamatumaks. Igal sügisel lugesin seda siit ja sealtpoolt, aga aru ei saanud. Viimaks otsustasin hullu sammu astuda. 2019. aasta detsembris, täpselt samal päeval kui Riigikogu võttis eelarve vastu, kutsusin ma kokku riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühma. Sellega ma tunnistasin avalikult, et ma ei saa parlamendi liikmena aru meie riigi kõige tähtsamast dokumendist.
Minu suureks üllatuseks tunnistasid sama ka paljud mu head kolleegid. Toetusrühmaga ühines toona kogu Riigikogu juhatus – Henn Põlluaas, Siim Kallas ja Helir- Valdor Seeder, aga ka Riigikogu suurimad rahanduseksperdid Aivar Sõerd, Andres Sutt , Jürgen Ligi, aga ka Kaja Kallas. Nüüd aga selgub, et eelarve on mitte üksnes arusaadamatu, vaid et ka selle sisu on eksitav, kõik sealsed numbrid on valed, ministeeriumid peavad topelt raamatupidamist jne jne. Ühesõnaga – totaalne bardakk. See aga tähendab, et me ei tea mitte üksnes seda, kuhu maksumaksja iga euro läheb, vaid me ei tea, kuhu lähevad ka kümned ja sajad miljonid, kas ministeeriumid ostavad hobuse asemel eesli, kaameli või hoopis hane.
Rahandusministri kohuseid täitev justiitsminister Maris Lauri pühkis käed puhtaks ja teatas, et süüdi on eelmine rahandusminister ja lahkus, jättes totaalse kobarkäki lahti rääkimata.
Seejärel arutasime taas Terviseameti külmlao kobarkäkki. Riigieelarve kobarkäkiga võrreldes on see imetilluke. Terviseminister Tanel Kiik, kes pidi tulema juba kolmandat korda aru andma, kes vastutab, paraku kohale ei tulnud. Selle asemel saatis tema nõunik Kätlin Pääro kümnerealise ümara jutu.
Kohal olid küll Terviseameti juht Üllar Lanno ja ravimiameti juhi kt Katrin Kiisk. Sündmused arenesid pöörase kiirusega. Ravimiameti juht võttis meie nõudmisel maha viieks aastaks seatud salastatuse templi Terviseameti tegevust käsitlevat kirjalt, Terviseameti peadirektor aga teatas samas, et astub tagasi. Kordus Tanel Kiige nimelise noorpoliitiku päästeoperatsiooni teine vaatus. Masendav, kuhu me oleme omadega jõudnud.
Üks on selge. Riigi tallid tuleb sinna pikkade aastatega kogunenud sõnnikust puhastada, valgus tuleb kodadesse lasta ja sigaduste eest peavad hakkama nende tegijad ka reaalselt vastutama.
Peeter Ernits
Riigikogu liige (EKRE)