15.09.2021
Näljastreikijad kliima nimel – kui nad aktsiooni edukalt lõpule viivad, on saastav inimkond taas pisut väiksem. Pilt on illustratiivne.
„Hea sõber kirjeldas reisi ekvaatorist paar miili eemal olevale paradiisisaarele. Sealset luksust toitis päikesepatareide süsteem, päike paistab seal ju sõna otseses mõttes „kogu aeg“ ja otse alla. Kaks päeva oli aga pilv ees, kogu süsteem lakkas töötamast, paanikas otsiti helikoptereid puhkajate evakueerimiseks ja võimalust kuskilt naftat hankida, et generaatoreid tööle saada…
Elektri hind on Eestis vapustavalt kõrge, aga Eleringi inimesed arvavad, et rahvas on rikas ja kannatab ära. Kui keegi ei kannata, lõpeb ka Eleringi kannatus ja elekter lülitatakse kannatamatul lihtsalt välja – kaua sa sellist kannatamatust ikka kannatad?!
Mujalgi maailmas on aru saadud, et looduse vastu paraku ei saa. Kui tuult pole ja päikest ka – tuleb midagi muud ette võtta. Inglismaal äsja nii juhtuski – taas on käima pandud söejaamad, meil sellest muidugi teada ei anta.
Poolas söejaamad töötavad, seal on oluline oma riigi ja oma rahva energeetiline julgeolek ja kuna muud süsteemid veel seda ei garanteeri, siis lähtutakse sellest, mis olemas on. Muide – nende söejaamade elektri najal töötavad ka tehased, mis siinsete nn. “null-energia“ majade soojustamiseks vatti toodavad – aga see heide on ju seal, Poolas, meil on õhk puhas ja meie oleme eesrindlikud.
Terve maailm nõuab iga-aastaselt uut aifõuni ja Gucci komplekti – needki valmivad kõik Hiinas või selle lähimas naabruses ja keegi ei huvitu, kuhu see saaste läheb… kaugel ju! Meile jõuab elektriauto ja see ei tossa, muide – ei tossa ka juba ammutöötavad nullemissiooniga MB diiselmootorid, kuid see pole ju öko!
Püramiidskeemid kukkusid kokku, nüüd on vaja uusi süsteeme ja rohepööre sobib. Rohepööre vajab fonde ja kõigepealt selle tarku juhte, kes sinna kvantiljonid kokku koguvad ja siis oma agendat hakkavad ajama. Selle nisa otsas istuvad teadlased, kes loomulikult leivaisa kiidavad, ja poliitikud, kes samuti neist samadest fondidest kõige otsesemas sõltuvuses on.
Meiegi poliitikud räägivad meile rohepöördest maksku mis maksab – kasvõi inimtühi maa taga! Aga see tühjus on roheline, turg on ka roheline! Otsekui sõõm värsket õhku mõjus erialainimese Peep Siitami kirjutis „Õhtulehes“, kus autor otse ütles, et see elektriturg ei toimi ega pole ka kunagi toiminud. Loeme: „Seetõttu võidavad nende riikide elektritarbijad, kus asub konkurentsivõimeline elektritootmine, kaotavad need, kes loodavad sellise soodsa elektri impordile. …Veelgi enam, tegemist on elektrituru mittetoimimisega“.
Ja ikka räägivad meile võhiklikud inimesed asjadest, millest nad ise paraku aru ei saa, räägitakse null-energiaga majadest ja seda täiesti tõsise näoga – ehkki iga terve mõistusega inimene saab aru, et isegi vundamendikraavi kaevamine sellele nõuab juba energiat…
Einstein ütles kunagi, et kaks asja on piiritud – maailmaruum ja inimmõistus. Lisas veel, et viimase osas pole ta kindel…“
Andres Raid, ajakirjanik
