15.09.2021
Korsten
Euroopa Komisjonist peale surutud rohepööre, millele Valitsust juhtiv Reformierakond truult kaasa jookseb, on oma tulemused andnud rekordkõrgete elektrihindade näol. Kuid see pole veel kaugeltki kõik.
Lähiminevikust võib tuua hulk näiteid peaministri Kaja Kallase asjatundmatusest või agarusest. Veel tänavu aprillis teatas Kallas Ida-Virumaad külastades, et rohepöörde tulemusena „tõuseb ka Ida-Virumaa elanike heaolu“. Paraku välja toodud puhtamat õhku leiva peale ei määri.
Märtsis kiitis Kaja Kallas Riigikogu ees valitsuse Euroopa Liidu poliitikat tutvustades Euroopa rohepöördes osalemise tähtsust ning pakkus, et seda võiks hakata nimetama suisa Viigrihüppeks.
“Euroopa Komisoni president Ursula von der Leyen on sõnastanud, et kliimaneutraalsuse saavutamine on Euroopa uus majanduskasvu strateegia. 1996. aasta Tiigrihüppe programmi käivitamisel kasutas president Lennart Meri kõnekäändu “kes hiljaks jääb, see ilma jääb”. Sellise eluterve suhtumisega peaksime lähenema ka rohepöördele, mida Läänemere ohustatud liigi järgi võiks koduselt kutsuda ka Viigrihüppeks,” rääkis Kallas toona.
Peaminister kinnitas, et valitsus toetab Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja selle õiguslikult siduvana kirjutamist Euroopa kliimaseadusse.
Nüüd on paanika majas. Mitte ainult tavatarbijatel ega tööstustel, vaid ka valitsusel endal, kes oma pea ees Brüsselile pugemisega on nüüd olukorras, kus langenud rahva meeletu pahameele alla.
Nii on majandus- ja taristuminister Taavi Aas sunnitud saatma Euroopa Komisjonile märgukirja, kus palus ümber hinnata heitkogustega kauplemise süsteemi, mis ei täida energiaturu praeguses olukorras oma eesmärki.
“Aasta jooksul kahekordseks tõusnud süsinikdioksiidi hind pole tõstnud samas tempos kulutõhusaid investeeringuid taastuvenergiasse. Uute taastuvenergia tootmisüksuste ehitamiseks kulub siiski aastaid ning kvootide hinna kahekordistamine ei kiirenda praegu kuidagi üleminekuprotsessi, vaid hoopis survestab tarbijaid ja seab ohtu meie ettevõtete konkurentsivõime. On tekkinud absurde olukord, kus söejaamad töötavad täisvõimsusel ka siis, kui kvoodi hind on laes ehk oodatavat mõju pole,” märkis Aas.
Samas hurjutab ta neid, kes seovad elektrihindade tõusu rohelisele energiale üleminekuga.
Kaja Kallas omakorda ei osanud täna Riigikogu infotunnis suurt muud lisada kui, et „meil ei ole piisavalt taastuvenergia tootmisvõimsusi, mis annaksid meile odavamat elektrit.”
“See on tõepoolest suur murekoht, et elektri hind on niimoodi tõusnud ja tõusmas. Elektri hinnal on mitmeid mõjureid, miks elektri hind on kõrgem,” on ta nüüd hädas. “Teatavasti on Eesti osake põhjamaisest elektriturust, mis on siiamaani tegelikult toonud meile odavamat elektrit kui siis, kui me olime üksinda. Ja miks? Sellepärast, et me oleme saanud osa Põhjamaade taastuvelektrist. Nüüd, selle aasta probleem on see, et Norra hüdroelektrijaamades on olnud erakordselt vähe vett ja paraku on olnud tegemist ka kõige tuulevaiksema suvega. Väga kõrgeks on tõusnud ka fossiilse kütuse hind (maagaas, kivisüsi) ja seda väga palju sellel põhjusel, et aastaga on kaks korda kasvanud CO2 kvoodi hind, 30 eurolt 60 eurole tonni kohta. Lisaks on majanduskasv taastunud ja tänu sellele on elektri tarbimine omakorda suurenenud.”
Endine rahandusminister, EKRE esimees Martin Helme kirjutab lagesid purustavaid elektrihindasid kommenteerides, et rahandusministrina oli üks esimesi asju, mis ta tegi, omanikupoolse korralduse andmine Eesti Energiale hoida vähemalt 1000 MW reservvõimsust Narva jaamades.
„Selle kohene tulemus oli, et jäi koondamata ligi tuhat kaevurit ja energeetikut, kuid pikem mõju oli, et ei pandud pöördumatult kinni kahte plokki, mis sel hetkel seisid madala hinna tõttu tegevusetult,“ kirjutas Helme. „Kui ma oleks lasknud need plokid sulgeda ei räägiks me täna elektri rekordhinnast, vaid Eestis oleks reaalne tarbimise piiramine. Suured elektriintensiivsed tootmisettevõtted lülitataks võrgust välja, et kodumajapidamised pimedasse ja külma ei jääks.“