28.09.2021
Pole ime, kui varsti lehvib ka Riigikohtu ees vikerkaarelipp.
Kuigi Eestis on olemas kooseluseadus, siis rakenduaktideta see ei kehti ning kaks samast soost inimest ei saa ennast seaduslikku abiellu registreerida – ometigi langetavad Eesti kohtud otsuseid, mis põhinevad seisukohal, nagu oleks homoabielud Eestis seaduslikud. Eriti kummaline on see, et juriidilise baasita võimalused luuakse mitte kodanikele, vaid Eestis elavatele välismaalastele.
Alljärgnev uudis annab pildi sellest, kui põhjalikult üritatakse Eestis tegelikust kehtivast seadusandlusest mööda minna – jutt käib Eesti elamisluba omavast Bangladeshi kodakondsusega inimesest, kellel on kooseluleping Venemaa kodanikuga, ometigi üritatakse geiagenda survel leida juriidiline alus venelase ja bengali siinviibimisele.
Riigikohus tunnistas osaliselt põhiseadusevastaseks välismaalaste seaduse, mis ei võimaldanud anda elamisluba välismaalasele, et ta saaks asuda elama Eestisse oma samast soost registreeritud elukaaslase juurde, kes viibib siin elamisloa alusel.
Kohtus arutusel olnud juhtum puudutab kaht Eestis elavat meest, kes sõlmisid eelmisel aastal kooselulepingu. Bangladeshi kodakondsusega mehele anti 2016. aastal tähtajaline elamisluba Eestis õppimiseks ja kolm aastat hiljem sai ta loa püsivalt Eestisse asumiseks. Tema elukaaslane on aga Venemaa kodanik, kes viibib alates 2019. aastast Eestis lühiajalise viisa alusel.
Venemaa kodanik taotles politsei- ja piirivalveametilt (PPA) tähtajalist elamisluba, et asuda elama oma elukaaslase juurde Eestisse, kuid amet keeldus, sest loa andmiseks puudus õiguslik alus. Ka halduskohus jättis tema kaebuse PPA otsuse peale rahuldamata. Samas ringkonnakohus otsustas, et kaebaja õiguste piiramine polnud põhjendatud ja algatas riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas oma teisipäevase otsusega välismaalaste seaduse põhiseadusevastaseks osas, mis ei võimaldanud kaebajale elamisluba anda.
Otsus tugineb peamiselt riigikohtu üldkogu 2019. aasta lahendis paika pandud seisukohtadele. Tollal tunnistati põhiseadusevastaseks see, et tähtajalist elamisluba ei saanud anda välismaalasele, kes soovis asuda elama oma Eesti kodakondsusega samast soost registreeritud elukaaslase juurde. Kuigi 2019. aasta otsus puudutas Eesti kodanikke ja nende samast soost elukaaslasi, on üldkogu seisukohad määravad ka Eestis elamisloa alusel viibivate välismaalaste ja nende elukaaslaste puhul.
Riigikohus kordas üldkogu otsuse seisukohta, et perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost inimeste õigust elada perekonnaelu. Samamoodi nagu eri soost inimesed, võivad ka samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed moodustada perekonna ning põhiseadus kaitseb nende pereelu riigivõimu sekkumise eest. See õigus laieneb ka Eestis viibivatele välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta inimestele, samuti nende pereliikmetele.
Nii on Eesti olukorras, kus Riigikohus on homoseksualismi nimel lahjendanud kõikvõimalikud juriidilised mõisted – kodakondsete ja välismaalaste ning meil kehtivad perekonna- ja abielu mõisted, et ainult homod saaksid ennast Eestisse sisse seada. Põhiseadust, mille preambuli seisukohtadest ei peeta enam ammu kinni, kasutatakse ainult vähemuste õiguste kontekstis, kusjuures ka inimõiguste mõiste on laiendatud tohutult kaugemale põhilistest inimõigustest, lülitades sinna ka õiguse kapriisidele, nõrkustele ja ihadele. (BNS-UU)