06.10.2021
“Me armastame Eestit!” – see ütleb kõik. EKRE esimees Martin Helme.
Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlus näitab, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) populaarsus on tõusnud rekordkõrgele tasemele ning edu teiseks langenud Reformierakonna ees kasvab.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 25,2 protsenti, Reformierakonda 23,8 protsenti ja Keskerakonda 19,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
EKRE toetus on viimase nelja nädala jooksul kasvanud 3,3 protsendipunkti võrra ning on nüüd kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti AS erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. Reformierakond on seitse nädalat kestnud langustrendi jooksul kaotanud oma toetusest 7,2 protsendipunkti ning peaministripartei toetus on madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest.
Eelmisel nädalal esmakordselt populaarseimaks erakonnaks tõusnud EKRE on nädalaga oma edumaad Reformierakonna ees kasvatanud ning kahte erakonda lahutab nüüd 1,4 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,2 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 9,1 protsendiga ning Isamaa 6,7 protsendiga. SDE toetus on kõrgeimal tasemel alates 2020. aasta oktoobrist.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,3 protsenti ja opositsioonierakondi 41 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole praeguse valitsuse ametisoleku ajal veel nii madal olnud.
Teadur Martin Mölderi sõnul on käesoleval nädalal erakondade reitingutes näha varasemalt silma paistnud põhitrendide jätkumist. Neist kõige olulisemana jätkus EKRE toetuse kasv ning Reformierakonna toetuse langus. See tähendab nüüd juba, et vahe nende kahe vahel ei ole enam murdosa protsendipunkti küsimus, vaid on kasvanud ligi pooleteise protsendipunktini. Sealjuures see vahe järgmisel nädalal ilmselt suureneb veelgi, prognoosib Mölder.
“Reformierakonna toetus on viimastel nädalatel langenud peaaegu kõikides valijaskonnagruppides. Nad on toetust kaotanud nii meeste kui naiste hulgas, kuigi soolises plaanis näeme veel niiöelda „Kaja-efekti“ püsimist. Pärast Kaja Kallase peaministriks saamist tõusis Reformierakonna toetus naiste hulgas oluliselt kõrgemaks kui meeste hulgas ning see vahe on püsinud seni,” märkis Mölder.
Rahvuste lõikes on Mölderi sõnul näha, et viimasel paaril nädalal on Reformierakonna toetus kukkunud ennekõike eestlastest valijate seas. Samuti on eestlastest valijate hulgas olnud pikaajaline ehk alates märtsist toimunud kukkumine ulatuslikum kui meessoost valijate hulgas.
“Reformierakonna toetus on langenud kõikide haridustasemetega valijate seas ning vanusegruppidest ainult üle 75-aastaste valijate hulgas ei ole viimase poole aasta lõikes toetuse langustrendi märgata. Erinevatest sissetulekugruppidest on Reformierakonna toetus viimastel nädalatel kõige enam langenud kõige suurema sissetulekuga valijate hulgas, kus see esimest korda alatest 2019. aasta algusest on langenud alla 30 protsendi. Võrdluseks tasub meeles pidada, et oma toetuse tipphetkedel ulatus Reformi toetus selles valijategrupis 50 ja 60 protsendi vahele,” meenutas Mölder.
“Poliitikahuviliste pilgud on praegu kohalikel valimistel ning üleriigiliste riigikogu valimiste reitingute alusel nende kohta täpsemaid järeldusi teha ei saa. Kuid siin avanev pilt näitab meile siiski seda, kuhu suunas üldised tuuled Eesti poliitikas puhuvad ning nendest ei jää lõppkokkuvõttes puutumata ka kohalik võimutasand,” lisas Mölder. (BNS)