14.10.2021
Vaktsineerimine Eesti moodi.
Peaminister Kaja Kallase ja terviseminister Tanel Kiige puhul on leitav vabandus, et tegu on ebakompetentsete tobukestega, kuid teadlased ja arstid on praeguses kriisis samuti süüdi, sest nende teha olnuks vaktsineerimine sujuvaks muuta – suur puudus on teaduspõhisest kommunikatsioonist. Selle asemel käib ühiskonnas meeletu nõiajaht nende vastu, kes julgevad küsimusi esitada.
Nädala eest rääkis peaminister Kaja Kallas Riigikogu infotunnis inimeste hirmudest, nimetades neid müütideks – ja päev varem oli just tulnud uudis sellest, et neli Põhjamaad seadsid Moderna vaktsiinide kasutamisele olulised piirangud.
Inimestel on kordi rohkem põhjust vaktsineerimist umbusaldada kui seda mõtlematult heaks kiita. Tõtt-öelda võib “lamemaalasteks” pidada pigem neid, kes usuvad pimesi vaktsiinijutte, kui neid, kes selles kahtlevad. Sest hirmudel on tohutult alust.
Koroonaviirus ilmus ei-tea-kust ja tema päritolus pole siiani täit selgust. Haiguspuhang levis välgukiirusel üle maailma, mis on ajaloos üsnagi enneolematu.
Vaktsiine hakati välja töötama kiirustades, mis ütleb iga mõistusega inimesele, et nende loomisel ei suudetud ehk täielikku ohutust tagada. Vaktsiine on algusest peale saatnud hirmutavad hoiatused kõrvalnähtudest, millele pani alguse AstraZeneca oma trombiohuga, ja pärast on peaaegu kõigi vaktsiinidega olnud mingid küsitavused, viimati Modernaga.
Vaktsineerimise tagajärjel on ka Eestis inimesed surnud, ühe päästja kohta teatati sellest ametlikult. Nüüd selgub aga, et ka vaktsiinid ei kaitse haigestumise eest (alles haigestus vaktsineeritud Läti president). Või nagu ütles Autorollo-minister peaministri ülesannetes Keit Pentus-Rosimannus kolmapäevases Riigikogu infotunnis: “Vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste võib-olla kõige olulisem vahe on see, et esiteks, vaktsineeritud inimesed ise kindlasti põevad seda haigust kergemalt, aga mitte vähem oluline ei ole see, et vaktsineeritud inimesed koormavad vähem meie haiglasüsteemi ehk teisisõnu, väiksema tõenäosusega jõuavad koroona diagnoosiga haiglasse.”
Ehk siis ütles minister välja, et ega need vaktsiinid midagi ei anna, haigestud nagunii, ainult põed kergemalt.
Kõike eelnevat arvesse võttes oleks imelik, kui inimesed üldse vaktsineerimist ei kardaks – ja peaminister julgeb hirme “müütideks” nimetada. Seda enam, et teadlased ja arstid pole teinud praktiliselt midagi, et “müüdid” ümber lükata – nende suust kuuleb vaid, et “usaldage teadust!” Pimesi.
Vaktsineerimiskartjaid on demoniseeritud ja neist on tehtud rahvavaenlased. Aga kui palju on riik üldse kulutanud selgituskampaaniatele? On üks hädine “Pane õlg alla!”, mis ei ole isegi mitte selgitus, vaid loosung.
Arstid ja teadlased oleksid need pikad pandeemiakuud pidanud tegelema aktiivse ja massilise selgitustööga, tehes kasvõi “puust ette ja punaseks”, selgitades lihtsale inimesele ja vastates uudishimulikule kasvõi kümme korda järjest – aga kommunikatsioon on peaaegu olematu, selle asemel on süüdistamine, demoniseerimine ja ähvardamine.
Meditsiin pole vaktsiinide osas kommunikatsiooniga esimest korda hädas – veel pole suudetud inimestele selgeks teha, kas lastehalvatuse vastu vaktsineerimisel ja laste autismil on seos või mitte. “Seost pole leitud” ei ole vastus, selleks oleks vaid “Lastehalvatuse vastu vaktsineerimine ei põhjusta autismi!” Ka gripivaktsiinide tõhususe osas pole suudetud ammendavaid vastuseid anda. Või kui antakse, siis meedikute terminoloogias, mitte lihtinimesele arusaadava jutuna.
Võib öelda, et Eesti meditsiin on nõukaajas kinni. Tollal oli ateistlik riik, teadus oli kõigutamatu autoriteet ja ta ei pidanud selgitusi andma. Nüüd enam nii ei saa ja suur osa selles on ka nn liberaalsel demokraatial. Inimestele on vabadusi nii palju antud, et nende supersuured egod on senised autoriteedid kukutanud. Sealhulgas ka teaduse oma. Inimestel on nii suur ego (“mina tean paremini”) kui ka internetist leitud info, selle võrra on rohkem küsimusi ja kui teadus ei suuda viletsa kommunikatsiooni tõttu vastuseid anda, siis nende maine kukub ja asemele tulevad pseudoteadused. Kindlasti aga kahtlused ja hirmud.
Eesti teadlased ja arstid pole suutnud piisavalt vastuseid anda, ennekõike täpselt ja ammendavalt vaktsiinide ohutuse kohta. Selle asemel on nad liitunud Kaja Kallase valitsuse nõiajahiga vaktsineerimise ohutuses kahtlejate vastu. Uskumatu, aga tõsi – arstid, maa sool ja inimeste lootus, elude päästjad, on ühinenud represseerimisnõuetega.
Lisaks on nad ühinenud ka poliitiliste mängudega – lutsarid, popovid, jollerid, lannod & Co teevad valitsusele suitsukatet, et too ei peaks käpardlikkuse eest vastutama. Karmen Joller on eriti ebateaduslik, sest ta väidab, nagu toetaks Jumal vaktsineerimist – ju siis korraldab Saatan vaktsiinivastasust.
Teadlased ja meedikud, haakige ennast lahti poliitikakesksusest ja minge rahva sekka selgitama, millised on vaktsineerimise head ja vead – ainult nii saavad otsa hirmud ja kahtlused. Kaja Kallase valitsuse plaanid on täiesti teistsugused kui pandeemiast jagusaamine nõuab, ja meedikud ei pea poliitilistes mängudes kaasa tegema.
Alustama oleks pidanud sellest, et iga inimene käib enne vaktsineerima minekut oma perearsti juures, kes annab talle haigusloo alusel nõu, millised ohud konkreetselt tema puhul vaktsineerimisega kaasneda. Hüsteeriline sundmassivaktsineerimine, eriti laste puhul, on kuritegelik.
