15.10.2021
Henn Põlluaas
Elektri hind ja inflatsioon Eestis on Euroopa kõrgeimad. Hinnatõus ohustab rahva igapäevast toimetulekut, riigi majanduse jätkusuutlikkust ja ühiskondlikku stabiilsust.
Eestis on see tingitud eeskätt Euroopa Liidu kehtestatud CO2 kvootidest. Meie elektritarbijad peavad maksma praeguste elektrihindade juures vähemalt 250 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. See tõstab aga eranditult kõiki hindu. Nii tootja- kui tarbijahindu.
Fossiilne tootmine on tehtud kalliks kunstlikult, teadlike ja tahtlike poliitiliste otsustega, vaatamata tõsiasjale, et CO2-vabast tootmisest ei piisa praegu ega ka lähemas tulevikus.
Täiesti hämmastavad on väited, justkui kõrge hind oleks tingitud sellest, et meil on vähe taastuvelektri tootmist. Kõrge elektri hind on tingitud sellest, et eesmärgiks on seatud fossiilsest kütusest loobumine ja selle kiirendamine üha tõusva kvoodihinnaga olukorras, kus energiatarbimine kasvab ja muud reaalsed alternatiivid puuduvad. Mingitele utoopilistele uutele tehnoloogiatele üleminek on häma, sest uusi tehnoloogiaid pole veel olemas. Ja kui olekski, siis on uus alati kallim.
Taastuvenergeetika on poolik lahendus, nagu ka Eesti rannikuvetesse plaanitud suured avameretuulepargid. Nendega kaasnevad samad probleemid, mis tänaste tuuleparkidega. Pole tuult, pole elektrit. Eestis pole ligi kolmveerand aastat. Me võime tuuleparkide arvu sajakordistada, kuid tuult see juurde ei too.
Merel on tuuleolud paremad, kuid tuulevaiksete perioodide kompenseerimiseks on nii täna kui tulevikus vaja täpselt sama mahuga fossiilset põlevkivielektri tootmist. Ja selle eest meile lajatataksegi, kuigi ilma pole võimalikki. Pealegi on energia salvestamise võimalused on nullilähedased veel aastakümneid.
Euroopa Liidu kliimapoliitika nõudel peab põlevkivielektrile ostma juurde CO2-kvooti, mille hind on tõusnud hullumeelseks ja mille hävitavaid tagajärgi me kogeme. Pole näha, et taastuvenergiat hakkaks üle jääma ja hinnad oleksid madalad, sest kliimapoliitika eelduseks olev rohepööre ja dekarboniseerimine nõuab üha rohkem ja rohkem elektrit.
Ilma rohepoliitikast tingitud CO2 kvootideta oleks elekter kordades odavam. Reaalsusest irdunud kliimapoliitika jätkudes pole aga kahtlustki, et CO2-kvoot ja elekter kallineb veelgi. See ongi ju nii Komisjoni kui tänase Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse varjamatu eesmärk. Sama tahavad ka sotsid.
Komisjonil puudub elementaarnegi prognoosivõime. Tänavuseks prognoositi CO2 hinnaks 23 eurot, tegelikkuses on see 61 eurot, 2030-ndaks prognoositi 91 eurot, tänast tendentsi arvestades, saab see olema vähemalt 300 või rohkemgi.
Sisuline analüüs kliimapoliitika ja rohepöörde tagajärgede ning energiamajanduse tuleviku kohta puudub. Kõike seda pole põhjalikult Euroopa Liiduski läbi räägitud ega päriselt kokku lepitud. Millegipärast ei taha rohepöörajad rääkida ausalt ka tuule- ja päikeseparkide ehitamise ning utiliseerimisega seotud saastest. Rohepööre põhineb suuresti kunstlikult tekitatud kliimahüsteerial ja hirmude õhutamisel.
Ka päikeseenergia ei too lahendust. Pole päikest, pole elektrit. Lisaks viib taastuvenergia hinna üles riiklik toetus: 100 miljonit eurot aastas. Toetus lisandub juba niigi ülikõrgele börsihinnale. Meie kõik maksame selle kinni taastuvenergia tasuna elektriarvetel. Meenutan, et juba aastaid tagasi osundas Konkurentsiamet, et kui vähendada taastuvenergia tasusid 75%, jääks tootjate kasum ikka suureks.
Meie elektriturg ja hinnad ei tulene turuloogikast vaid poliitikast. Ilma elektri hirmkalliks teinud poliitiliste otsuste tagasipööramiseta ei ole võimalustki, et elektrihinnad saaksid alla tulla. Valitsusel peab olema tegevuskava, kuidas leevendada elektri hinna tõusu nii Eesti-siseselt kui üleeuroopaliste reeglite kontekstis. See kava aga puudub.
Puudub ka mõjuanalüüs, mida toob hinnatõus kaasa sotsiaal-majanduslikult. Peaminister on öelnud, et eesti majapidamisi kõrge hind ei kõiguta. Väikese sissetulekuga inimesed saavad küsida toetust omavalitsustelt. See on küüniline ja inimesi alandav lahendus, mille mõju nullib ära inflatsioon.
Elektri kõrge hind mõjub hävitavalt kogu meie ettevõtlusele, majandusele ja konkurentsivõimele. See toob kaasa töötuse kasvu, pankrotilaine ja sotsiaal-majandusliku katastroofi. Valitsus aga keeldub mõjusaid ja püsivaid meetmeid kasutusele võtmast, ammugi ei ole nõustunud oma rohepöörastest kavadest ja PÕXIT-ist loobuma.
Valitsuse plaan sõlmida pikaajalisi taastuvenergia ostu-müügi lepinguid, millega fikseeritakse osa riigisektori energiatarbimisest kindla hinnaga kümneks aastaks, on tänase hinna juures arulage. See mitte ei alanda hindu, vaid garanteerib ülikõrged hinnad hulkadeks aastateks. Kui just valitsuse eesmärk ei olegi ajada hinnad tänasest veelgi kõrgemaks.
See, et opositsiooni survel lükati elektri- ja kütuste aktsiisi tõus edasi aastaks 2023, ei ole lahendus. Hinna tõstmise ärajätmine elektri hinda ei alanda. Ammugi piisav ei ole ka lubatud võrgutasu ajutine vähendamine. On vähe ka sellest, et Euroopa Liidu energeetikaministrite kohtumisel väljendas Eesti moka otsast, et heitmekaubanduse süsteem vajaks kohendamist. Tervet Euroopat kägistav ja kahjustav CO2 kvoodisüsteem tuleb prügikasti saata! Sellel pole muud tagajärge kui tootmise kolimine mujale ja Euroopa majanduslik allakäik.
Rumalate poliitiliste otsustega kõrgeks aetud elektri hind tuleb viia alla tarkade poliitiliste otsustega. See peataks ka inflatsiooni. EKRE on teinud selleks terve rea ettepanekuid, alates CO2 kvoodisüsteemist väljaastumisest, võrgutasu ja aktsiiside alandamisest, taastuvelektritasu kaotamisest, käibemaksu alandamiseni, jne. Võimalusi ja nende kombinatsioone on palju, kuid valitsusel puudub igasugune tahe diskussiooniks.
Eesti tarbija on arusaadavalt väga tundlik elektri hinnatõusu suhtes. Küsitluste järgi ei toeta ligi 70% meie inimestest Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmist, kui see tähendab mitmekordset hinna tõusu ja elatustaseme langust.
EKRE meelest on valitsuse ükskõiksus, meie rahva vaesekskurnamine ja majanduse hävitamine vasakäärmusliku roheideoloogia nimel lubamatu. Elektri hind tuleb viia alla! Püsivalt ja kohe!
Henn Põlluaas
EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees