26.10.2021
President, kellest sai Ameerika nuhtlus.
Lubadused ja teod. Oma ametisse astumise kõnes ütles Biden: „Täna, sellel jaanuaripäeval luban kogu oma hingega liita Ameerika riik ja ühendada ameerika rahvas.
Kui ta oleks tõeliselt üritanud teha seda, mida ta kõnekirjutajad tal lasid öelda, oleks tal olnud vabariiklaste toetus. Selle asemel allkirjastas ta esimestel ametipäevadel 17 täidesaatvat korraldust, mis tühistasid Trumpi valitsuse ja vabariiklaste poolt kehtestatud populaarsed, tõhusa valitsemise ja riigikaitse jaoks vajalikud otsused. Ta lubadusele ei järgnenud liitumine ega ühendamine. Selle asemel avas ta USA lõunapiiri piiramatule illegaalsele sisserändele, millega kaasnes ennekuulmatu inimkaubanduse ja narkoäri õitseng. Bideni valitsus on hakanud sisuliselt Mehhiko kuritegelike kartellide toetajaks.
Kummaliste valimiste tagajärjel võimule tõusnud korruptiivse ja seniilse Bideni tegutsemise tagajärg on olnud riigi ja rahva sügavalt lõhestamine. Ta kõige suurem eksimus on kahtlemata Afganistani katastroof. Bideni välisminister Anthony Blinken väitis varem, et umbes 100 USA kodanikku jäid Talibani pantvangideks. Nüüd on ta pidanud tunnistama kongressi saadikutekoja välispoliitika komisjoni istungil, et see arv võib olla üle 300. Täpset arvu pole ta ikka veel teatanud.
Bideni saamatuse ja eksisammude tagajärjel on ka toimund majanduse allakäik, vallandunud järjest kiirenev inflatsioon, kuritegevuse jõudne kasv, Trumpi poolt saavutatud energiasõltumatuse häving ja USA tarneahela paralüüs.
On raske ette kujutada midagi halvemat kui Joe Bideni esimesed üheksa kuud Valges Majas. Kõik, mida Biden ja ta valitsus puudutab, kõduneb. Kõdunevad seetõttu ka küsitluste tulemused ta heakskiidu reitingust.
Bideni võimule upitajad
Bideni upitasid võimule informatsioonihiiglased, kes on suutnud suurelt osalt, kuigi mitte veel täielikult, monopoliseerida USA informatsiooni allikad. Nad on hõivanud endile 90 protsenti kogu interneti informatsiooni edastamisest. See võimaldas neil summutada valimiste ajal teatavaks saanud info Bideni narkomaanist poja ja venna korruptiivsetest rahvusvahelistest äridest, mis poetasid miljoneid ka Joe Bideni kukrusse. Nad upitasid Bideni võimule sest nad kartsid, et president Trump ohustab nende informatsioonimonopoli ja nende miljardite dollarite suuruseid äritehinguid puna-Hiinas.
Kaasa aitasid ka vasemradikaalsed sotsialismi juurutajad, demokraatide partei hääletoruna tegutsev kallutatud ajakirjandus ja süvariigi toiduahela sõltlased.
Bideni viletsusindeks
Viletsuse indeksi (Misery index) looja oli majandusteadlane Arthur Okun, USA Majandusnõunike Nõukogu esimees 1960. aastatel. Indeks on hinna inflatsioonimäärale ja tarbijahinnaindeksile lisatud töötuse määr, millega mõõdetakse elanikkonna heaolu. Indeks pakub põhilist hinnangut majandusele ja selle mõjule keskmise sisstulekuga inimestele ja nende peredele.
Biden ja ta valitsus kinnitavad, et inflatsioon, mida USA kogeb, on ajutine. Ajutisel peaks olema mingi aegumiskuupäev. Näib aga, Bideni „ajutise“ inflatsiooni lõpp ei paista.
Praegune USA viletsusindeks on 10,19 protsenti, mis põhineb 4,8-protsendilisel inflatsioonil ja 5,39-protsendilisel tarbijahinnaindeksil. Niihästi inflatsioon kui tarbijahinnaindeks on tõusuteel. Kaotatud sissetulekust tingitud vaesusele lisandunud elukalliduse tõus annab kurva hinnangu USA majanduse üldisest tervisest, sest mõlemad indeksis kasutatud tegurid mõjutavad otseselt keskmise sissetulekuga ameeriklaste majanduslikku heaolu.
Praegune kõrge näitaja on halb uudis töötavatele ameeriklastele. Kuna tarneahela mured jätkuvad ja Bideni valitsus kaalub lisaks varasemale triljonite dollarite suurusele kulutustele veel paljude triljonite dollarite süstimist majandusse, võib arvata, et inflatsioon jätkab tõusu ja inimeste heaolu jätkab langust. Ajaloolised suundumused näitavad, et mõõdikut mõjutab tavaliselt partei, kes kontrollib täidesaatvat valitsusharu. Enne Wuhani viirust oli president Donald Trumpi administratsiooni indeks 5 kuni 6 protsendi vahel.
Wuhani viirus
Wuhani viirus on kahtlemata üks tegur mis mõjutab mitte ainult inimeste majanduslikku heaolu, vaid ka nende tervist ja eluiga. USA osariikide kubernerid võivad otsustada, kui karmid või leebed piirangud nad rakendavad viiruse tõrjumiseks. Seetõttu on USA loomulikult toimuva eksperimendi tallermaa, mis lubab võrrelda nakatumiste ja surma juhtumeid osariikides erinevate piirangutega.
Biden ja demokraatide parteisse kuuluvad kubernerid kehtestavad enamasti karmid piirangud ja üritavad teha vaktsineerimise sunduslikuks, nõudes nende töötajate vallandamist, kes ei soovi ennast vaktsineerida. Vabariiklastest kubernerid seevastu pooldavad vähem piiranguid ja inimeste õigust ise teha vaktsineerimise otsus.
WalletHub uuringute organisatsioon on teinud analüüsi mille tulemused näitavad, et piirangute rangus pole eriti tähtis tegur nakatumiste ja surmajuhtumite protsendis. Kõige karmimate piirangutega osariikides, nagu näiteks New York, New Jersey, Massachusets ja ka pealinna Washingtoni regioonis, oli surmajuhtumite arv umbes sama kui osariikides, mille kubernerid kehtestasid kõige vähem piiranguid, nagu näiteks Florida, Texas, Wisconsin ja Alaska. Huvitavam on see, et leebete piirangutega osariikides on surmajuhtumite protsent hakanud kiiresti langema, majandus õitsema, laste haridus pole niipalju kannatanud kui karmide piirangutega osariikides ja rohkem on võimalik ravida haigusi, mis pole seotud viirusega.
Ohud USAle ja maailmale
Bideni eksimuste rägastik on muutumas tõsiseks ohuks mitte ainult Ameerika Ühendriikidele ja ameeriklastele, vaid ka kogu vabale maailmale ja seega ka Eestile.
Kõige kardetavam vaenlane USAle ja vabale maailmale on kahtlemata oma sõjalist võimet kiiresti kasvatav puna-Hiina. Biden eksimuste rägastik teeb Puna-Hiina Ameerikale ja maailmale veelgi ohtlikumaks, sest see lammutab USA majandust, sõjalist võimekust ja üritab ka hävitada USA traditsioonilist demokraatiat. Kui USA majandus mandub, mandub ka USA kaitsevõime ja kommunistlik Hiina võib asendada USA maailma võimsama riigina. See annaks ka võimaluse Eesti kõige kardetavamale vaenlasele, Vene eluaegsele diktaatorile Vladimir Putinile, saavutada ta eesmärk taastada kommunistliku Venemaa „hiilgus“.
Niihästi Ameerika kui ka vaba maailm on ohus niikaua, kui kestab Bideni ja ta partei Ameerikat kahjustav välispoliitika ja sotsialismisuunaline, majandust laastav ja inimelusid ohustav sisepoliitiliste eksimuste rägastik.
Lootuse kiired
Järgmise aasta kongressi valimistel tõenäoliselt võidavad vabariiklased tagasi kontrolli niihästi saadikutekojas kui ka senatis. Demokraatide poolt läbi surutud seaduste tühistamist ja arukate seaduste kehtestamist saaks aga kahjuks Biden sama tõenäoliselt vetoga peatada.
Jääme lootma, et USA suudab Bideni ametiaja üle elada ja aastal 2024, kui toimub uue presidendi valimine, valitakse uueks presidendiks arukas ja võimekas vabariiklane, kes suudab taastada USA traditsioonilise õigluse ja demokraatia ja seega ka Eesti kõige tähtsama liitlase jõukuse ja võimekuse.“
Jüri Toomepuu
