Kaja Kallas Glasgow`s – ohtralt ilusat, kuid sisutühja juttu

Mõne päeva eest kirjutati meedias sellest, et Prantsusmaa ja Poola sõlmivad tuumaalase koostöö leppe, mis ähvardab Saksamaa oma energiapoliitikaga üksi jätta. Seepeale kirjutas üks kommentaator, et üks liitlane ikka Berliinile jääb – alati Merkeli suhu vahtinud Eesti. Lugedes Kaja Kallase juttu Glasgow` kliimakonverentsil, leiab kinnituse, et Eesti tõesti räägib ainult teiste jutte.

BNS vahendab: Oma kõnes ÜRO kliimamuutuste konverentsil COP26 rõhutas Eesti peaminister Kaja Kallas, et tugevamad majandused peavad toetama arenguriike, mis asuvad kliimakriisi eesliinil.

Millised arengumaad asuvad kliimakriisi eesliinil? Kui võtta näitena Saheli piirkonna riigid Aafrikas, siis nende seas pole ainsatki, kus ei sõditaks: Sudaan, Lõuna-Sudaan, Etioopia, Somaali, Tšaad, Niiger, Mali, Burkina Faso… Kuidas neid kliimakriisis olevateks pidada, kui neis sõditakse aastakümneid, maad kasutatakse ekstensiivselt, niisutussüsteemid on sõja tõttu kokku vajunud, karjad tallavad allikad kinni? Kaja Kallas pole selgeks teinud, kas neis riikides üldse on tegemist kliimamuutustega või on kohalik rahvas sõdides unustanud, et maa vajab hoolt.

Ka Eestil on kliimaneutraalsusele ülemineku osas palju pakkuda: digipöörde kogemust, idufirmade nutikaid lahendusi ja viise, kuidas tagada kõigile abivajajatele ligipääs globaalsele keskkonnaandmestikule, märkis Kallas.

Huvitav üleminek – kui muidu räägitakse kliimavõitluses ainult CO piiramisest, siis Kaja Kallas lüpsab Kersti Kaljulaidi kombel Eesti digikuulsust ehk paneb selle enesereklaami käsutusse. Digipööre annab küll kliimavõitlusele informatiivsust, kuid ei midagi muud – seda enam, et ka info ei pruugi tõene olla.

Oma sõnavõtus ütles Kallas, et Euroopa Liit on tõestanud, et kliimaneutraalsuse poole on võimalik liikuda ohverdamata seejuures majanduskasvu. “Euroopa Liit on vastu võtnud ambitsioonika kliimaseaduse ning töötab selle nimel, et muuta rohepööre jätkusuutlikuks ja õiglaseks,“ lausus Eesti peaminister.

ÜRO peasekretär António Guterres ütles pühapäeval, et G20 tippkohtumine ei läinud kliimaeesmärkide osa piisavalt kaugele, mis näitab, et majandusmeeste sõna jäi siiski kliimahüsteerikute omast kuuldavamaks. Euroopa Liidu kliimapoliitika aga on saanud väga palju kriitikat, sest see ei tugine mitte kainetele kaalutlustele, vaid just paanikale. Näiteks kirjutas metsamajandusuudised.ee juulis “Euroopa Liidu kliimapaketiga ei ole täielikult rahul keegi.”

Millisena näeb Kaja Kallas “õiglast ja jätkusuutlikku” rohepööret? Eestis on kliimameetmeid kritiseerinud Põllumajandus-kaubanduskoda, Viru Keemia Grupp, Eesti Tööandjate Keskliit. Eesti ettevõtjad ütlevad läbi lillede, et Euroopa Komisjoni kliimapakett ei kõlba kuskile

„Eesti alustas väga keerulisest positsioonist, olles peaaegu täielikult sõltuv meie rahvuslikust maavarast põlevkivist saadavast energiast. Oleme oma heitkoguseid juba umbes 70 protsendi võrra vähendanud. Rohepööre on Eestis reaalsus,“ ütles Kallas.

Kuidas on Eesti selle eest maksnud oma energeetilise julgeoleku vähenemise ning kütuste ja elektrienergia hinnatõusu kaudu?

Ta lisas, et Eesti eesmärk on lõpetada 2035. aastaks põlevkivist elektri tootmine ja kaotada järk-järgult põlevkivil põhineva energia tootmine 2040. aastaks. „Meid on aidanud EL-i ühine poliitiline tahe, süsinikdioksiidi turg ja toetusskeemid. Sellegipoolest viivad muutust ellu Eesti inimesed, nende avatus reformidele, digioskused ja tulevikuvisioon,“ toonitas Eesti peaminister.

EL-i ühine poliitiline tahe on sõnakõlks, süsisnikdioksiidi turgu aga peetakse üheks viimaste hinnatõusude stimuleerijaks. Mis aga puutub Eesti inimeste avatusele reformide osas, siis osa lihtsalt jooksevad kliimahüsteeriaga kaasa, teised aga on seda juba kritiseerima asunud.

Vanasti käisid Eesti NSV juhid sellistel konverentsidel Moskvas ja tegid samasuguseid sõnu, nagu Kaja Kallas praegu Glasgow`s.