02.11.2021
Rahva üldise vaesumise tingimustes võib sundrenoveerimine neid veelgi vaesemaks muuta. Pilt on illustratiivne.
Inimesed pole veel toibunud oma viimasest elektriarvest, kui tuleb uus maksahaak, uudiseid toasooja jõhkrast tõusust tuleb uksest ja aknast.
Valitsus soovitab inimestel küsida sotsiaalabi, aga see on pigem poliitiline silmamoondus. „Enamik inimesi muutub küll märkimisväärselt vaesemaks, aga mitte nii vaeseks, et saada sotsiaalabi,“ kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme. „Ühtlasi on see olemuslikult vale, kui endaga toimetulevad inimesed muudetakse kliima nimel valitsuselt almusi saavateks sõltlasteks.“
Helme sõnul peaks eesmärk olema täpselt vastupidine: kõik asjad (eriti sundkulud nagu söök, riided, kodusoe ja elekter) peaks pidevalt minema odavamaks, et rahvas muutuks jõukamaks ja sõltumatumaks riigivõimust. Globaalsele kliimapaanikale kaasa ulgudes seda muidugi ei saavuta.
Lisaks kõrgele elektrihinnale on maailmaturu gaasihindade tõusu valguses võtnud suuna üles ka toasooja hinnad. Toasooja hinnad kasvavad neil kaugkütte klientidel, kelle piirkonna katlamajad kasutavad peamise kütusena maagaasi ning mõnes piirkonnas on piirhinnad suvest mitmekordistunud.
Suurem osa Eesti katlamajasid töötavad puiduhakkel, maagaasi kasutab ligi viiendik. Mitu katlamaja kasutab maagaasi tipukoormuse ajal, kui biokütus kogu vajadust ei kata.
Esmaspäeval teatas Utilitas, et toasooja piirhind tõuseb nende Tallinna, Maardu ja Rapla klientidel. Hinnatõusust on kliente teavitanud ka Adven.