06.11.2021
PortoRollo valitsus pillub loomapidajatele kaikaid kodaratesse. Pilt on illustratiivne.
Virumaa Põllumeeste Liidu juhatus leidis sel nädalal toimunud nõupidamisel, et maaeluministeeriumi plaan alates 2023. aastast oluliselt muuta põllumajandustoetuste reeglistikku seab ohtu Eesti põllumeeste võime toota praeguses mahus põhitoiduaineid.
Hoolimata palju aastaid lubatud eesmärgist tõsta toetused vähemalt Euroopa Liidu keskmisele tasemele, liigub riik hoopis olulise vähendamise teed, leiab Virumaa Põllumeeste Liit. Liiatigi ei toeta kava vajalikul määral ka suurema osa põllumajandustootjate keskkonnahoiu püüdlusi.
“Virumaa põllumehi teeb äärmiselt murelikuks ÜPP strateegiakava eelnõu, mille kohaselt vähenevad alates 2023. aastast drastiliselt põhilise osa teraviljakasvatajate, enamuse piimatoodangust andvate piimakarjakasvatajate, aga ka suuremate lihaveise- ja lambakasvatajate toetused. Leiame, et enne kava kinnitamist valitsuses tuleks taastada põllumajandustootjate kindlustunne tulevikuks,” ütles Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Einar Jakobi.
Virumaa põllumeeste arvates on ÜPP strateegiakava eelnõu teravas vastuolus põllumeestele ühiskonna ja poliitikute poolt pandud ootusega senisest väga palju rohkem panustada keskkonnahoidu. Eelnõu kohaselt vähenevad drastiliselt toetused 70 protsendi piimalehmadega ettevõtjate jaoks, rohkem kui poole teraviljakasvatuse jaoks ehk üldistatult vähegi arvestatavas mahus tootmisega tegelevate põllumajandusettevõtjate jaoks
“Põllumeeste olukorra muudab lisaks toetuspoliitikale ebakindlaks ka tootmissisendite kiire hinnatõus koos suurte hinnakõikumistega maailmaturul, mis ei jäta puutumata sisuliselt ühtegi põllumajandusvaldkonda,” lisas Jakobi.
Põllumajanduse sissetulekutoetuse määr väheneb oluliselt, samas kui nende hüvitiste saamise eelduseks olevad nõuded muutuvad märkimisväärselt rangemaks. Kurioosseks muudab olukorra seegi, et samal ajal ei leia strateegiakavast tõhusate toetusmääradega meetmeid tavapõllumajanduses keskkonnahoiuga tegelemiseks – eelnõuga soovitakse kärpida oluliselt keskkonnasõbraliku majandamise toetusmäära ning poole võrra väheneb ka keskkonnainvesteeringuteks kavandatava eelarve maht, rõhutasid Virumaa põllumehed.
Maaülikoolis strateegiakava eelhindamiseks tehtud analüüs näitab, et üle 300-pealiste piimakarja pidajate toetused suures mahus vähenevad. Nendes karjades peetakse üle 70 protsendi meie piimalehmadest. Sarnase probleemi ees on ka üle poole maast majandavad põllukultuuride kasvatajad. Rahuldav pole ka suuremate karjadega lihaveisekasvatajate väljavaade, kellel pole kasutada poollooduslikke kooslusi või võimalik mahetootmisele üle minna.
Ülejärgmisest aastast on oodata otsetoetuste järsku vähenemist, mis paneb paljude tootjate majanduslikud võimalused uute kliima- ja keskkonnaväljakutsetega toimetulemiseks küsimärgi alla. Kui eelmisel aastal oli ühtse pindalatoetuse ja rohestamise toetuse ühikumäär kokku 167 eurot hektari kohta ja tänavu on see ligi 190 eurot, siis alates 2023. aastast langeb see plaani kohaselt umbes 100 euro peale. (BNS)