12.11.2021
Ruuben Kaalep algatas Venemaa põlisrahvaste toetamise aktsiooni.
Üks Venemaa põlisrahvaste kaitseks algatatud Riigikogu avalduse autoritest Ruuben Kaalep on juba saanud positiivset vastukaja sealsete rahvaste esindajatelt, soomeugrilastest ersadelt ja maridelt, ning ta andis intervjuu ka raadiole Vaba Euroopa.
Ruuben Kaalep ütles avalduse läbikukkumise kohta, et praeguse valitsuse Eesti välispoliitika on initsiatiivideta, see valitsus kardab väga paljudes küsimustes selget seisukohta esitada.
“Olen täiesti veendunud, et põlisrahvaste õiguste ja enesemääramise põhimõtte toetamine kogu maailmas, eriti soome-ugri ja teiste Venemaa rahvaste seas, peaks saama Eesti välispoliitika üheks põhieesmärgiks. Sellel ju Eesti ajalooliselt lähtus. Eesti kuulus pikka aega Vene impeeriumi koosseisu. Ka Eesti oli Nõukogude okupatsiooni all. Seetõttu teame omal nahal nende inimeste tundeid, teame täpselt, mida tunnevad inimesed, kes kannatavad Venemaa surve ja venestamispoliitika all. Kremli eesmärk on need inimesed “kultuuriliste” vahenditega hävitada. Peame neid inimesi kogu maailmaga toetama ja suunama prožektori Venemaal toimuvale,” räägib Ruuben Kaalep oma intervjuus.
Kaalepi sõnul peab maailm teadma, kuidas Venemaa võimud kohtlevad etnilisi vähemusi Venemaal. “Meie tegevus ei ole mingisugune opositsioon Venemaale kättemaksuks tema poliitika eest meie riigis (Kremli aetav kaasmaalaste poliitika – toim.). Lähtume sellest, et meie ja Venemaa rahvaste vahel on ajalooline side. Nagu ma juba ütlesin, eestlastel on ühine ajalooline saatus Moskva poliitika all kannatavate Venemaa põlisrahvastega. Oleme ju üks rahvastest, kes samuti sellise poliitika all kannatas.”
Reporter küsis: “Te ei piirdunud Alber Razini enesesüütamise looga, mainisite ka Tatarstani aktiviste – Fauzia Bayramova, Batõrkhan Agzamovi, te ei jätnud tähelepanuta juhtumeid Baškortostanist, Põhja-Kaukaasiast ja Kalmõkkiast. See viitab sellele, et teie erakond jälgib Venemaal toimuvat tähelepanelikult.”
“Me kindlasti jälgime, mis toimub, see on kõigi nende rahvaste jaoks sama võitlus. Kreml ründab neid samamoodi, olenemata sellest, kes nad on – tatarlased, soomeugrilased, jakuudid jne. On täiesti selge katse neid rahvaid venestada. Ja ainus viis selle peatamiseks on olla koos selle surve pealetungi ees. Teil on õigus, me ei jälgi mitte ainult meile lähedaste soome-ugri rahvaste saatust, vaid ka teiste rahvaste olukorda, kes on sunnitud enda eest võitlema,” selgitas Ruuben Kaalep.
EKRE poliitik selgitab avalduse läbikukkumise tausta: “Arvan, et on kaks põhjust, miks võimuerakonnad otsustasid algatust mitte toetada. Üks võimuerakondadest, Eesti Keskerakond, on väga sõltuv venekeelsetest valijatest. Seetõttu on nad instinktiivsel tasandil vastu kõigele, milles on Venemaa suhtes kriitikat. Ja teine võimuerakond, liberaalne, Euroopa-meelne erakond leiab, et Eesti ei peaks olema proaktiivne neis küsimustes, mida Euroopa tasandil ei arutata. Ma arvan, et selle kõige põhjuseks on sõltumatu nägemuse ja julguse puudumine. Nad seisavad Venemaale vastu alles siis, kui see küsimus Brüsselis Euroopa tasandil heaks kiidetakse. Aga ma arvan, et põlisrahvaste õiguste kaitse küsimus on just see teema, milles Eestil on Euroopale midagi õpetada. Kuid kahjuks me seda ei tee. Seetõttu oli väljatöötatava dokumendi eesmärkideks muuhulgas see, et Eesti tuleks välja oma initsiatiiviga.”
Reporter tundis huvi, kas selline algatus võib kuidagi aidata Venemaa põlisrahvaid? “Ma arvan, et selliste algatuste olemasolu on nendele rahvastele signaal, et vaba maailm ei ole neid unustanud. Venemaa sulgeb neid üha enam. Ja nendes tingimustes on üks asi, mida me teha saame, näidata, et oleme julged ja me ei karda Venemaa poliitikat ning me ei muuda oma põhimõtteid. Maailmas arutatakse konflikte ja inimõiguste rikkumisi Hiinas ja Lähis-Idas, kuid maailm peab pöörama pilgu ka Venemaale,” vastas Ruuben Kaalep.
“Kuid kas te ei karda sellise käitumise võimalikke tagajärgi teie riigile?” küsis ajakirjanik.
“Kui me selliseid asju ignoreerime, siis see meid ei päästa, sest Venemaa poliitika olemus taandub alati dikteerimisele – kuidas peaksid käituma teised riigid. Ja meie riikide vahel on palju probleeme. Selles olukorras mulle tundub, et kui tahame läbi Venemaa diplomaatilist edu saavutada, siis on parem oma põhimõtetest kinni pidada, selles olukorras Vene pool vähemalt austab meid. Ja kui me oma põhimõtteid muudame, ei võta nad meid tõenäoliselt tõsiselt. Ma arvan, et see on üks tähtsamaid asju diplomaatia tegemisel selliste riikidega nagu Venemaa,” selgitab Kaalep.
Reporeter uurib: “Teie algatus on läbi kukkunud. Millised on teie plaanid, mida kavatsete edasi teha?” ja Ruuben Kaalep vastab: “Fakt, et ta seekord ebaõnnestus, ei tähenda, et see teine kord ei töötaks. Praegune võim Eestis ei ole igavene. Praegu oleme juba tõusnud Eesti populaarseimaks erakonnaks ja suure tõenäosusega moodustame 2023. aastal eelseisvate valimiste tulemuste põhjal uue valitsuse. Seetõttu on väga hea, et oleme juba ära märkinud, mis saab olema meie eesmärk, prioriteet Eesti välispoliitikas. Kaitseme, sealhulgas Venemaa põlisrahvaid, rahvusvahelisel tasandil.”
Allikas: Vaba Euroopa