18.11.2021
Praeguse valitsuse eesmärgiks pole sisserände piiramine, vaid on selle laiendamine. Pilt on illustratiivne.
Tartu Ülikooli emeriitprofessor kriminoloog Jüri Saar paneb südamele, et need, kelle hinges peaks tekkima soov aidata illegaalseid üle piiri tungijaid, pakkudes neile toitu, sooje riideid või ululaust, riskivad karmi karistusega, mis võib viia nad pikkadeks aastateks trellide taha.
Postimees kirjutab, et Eesti karistusseadustikus on mõned paragrahvid, mis räägivad riigipiiri ületamise puhul kuriteokoosseisust. Aga seal on omad nõuded. Esiteks: ei ole allutud piiriametniku korraldustele; teiseks, piiri on ületatud grupiviisiliselt; ja kolmandaks on kasutatud transpordivahendit selleks mitte ettenähtud kohas. Huvitaval kombel aastal 2014, enne kui massimigratsiooni teema Euroopas tuliseks läks, oli seal ka neljas alapunkt: kuriteoks kvalifitseerus juhtum siis, kui inimene jäi ebaseadusliku piiriületusega vahele mitmendat korda.
„Riigipiiri seaduses on piiri ebaseaduslik ületamine sätestatud väärteona, karistuseks 200 trahviühikut või arest. Kui kujutame ette, et piiriäärsesse külla tuleb ei tea kuskohast üksik inimene, on kindel see, et ta on toime pannud väärteo. Kas ta on toime pannud kuriteo, sõltub asjaoludest,“ ütles Saar.