19.11.2021
Minister Andres Sutist on saanud massimigratsiooni hääletoru.
Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt on ennast rakendanud võõrtööjõul baseeruva massimigratsiooni propaganda ette, kuid üritab seda iga hinna eest eitada.
Nii rääkis ta kolmapäevases valitsuse infotunnis: “Me ei räägi madalapalgalisest tööjõust, keda meil miskil põhjusel Eestisse oleks vaja. /…/ …väga paljudele erinevatele kohtumistele nii ettevõtjatega individuaalselt, ettevõtjaid külastades kui ka tegelikult erialaliitudega, siis on selge, et just nimelt oskustööjõud, kvalifitseeritud tööjõud on see, kus on Eestis täna mõningaid lünkasid, mis takistavad ettevõtluse arengut ja mis takistavad seeläbi ka kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist. /…/ Ei ole mina kordagi rääkinud massiimmigratsioonist ja ei ole seda ka ükski ettevõtlusorganisatsioon teinud ja ei ole ma seda kuulnud ka ühegi ettevõtja käest. Ma arvan, et meil ei ole põhjust panna kellelegi sõnu suhu ja öelda seda, mida nad tegelikult öelnud ei ole.
Sutt jätkab:”Ma toon mõned näited ka keskmisest palgast. Kui me võtame netopalga, keskmine, viimased andmed, mis olid käepärast, on aastast 2019, siis Eesti keskmine netopalk oli 955 eurot, Läti oma oli 682, Leedul 632, Poolal 593 ja Euroopa keskmine oli 1443. Ehk meie keskmine netopalk on kaks kolmandikku Euroopa tasemest. Eesti ei ole juba ammu enam odava tööjõu maa ega peagi olema. Ma arvan, et meil ei ole mõtet proovida seda kella kuidagi tagasi keerata ja rääkida, et keegi soovib Eestit teha odava tööjõu maaks. Mina seda kindlasti ei soovi, ei soovi seda ka see valitsus. Kui on mõni teine erakond, kes seda soovib, siis tulebki sellest avalikult rääkida.”
Kogu see jutt on vale. Eestis on aastaid olnud nii, et kui ettevõtjad või valitsus räägivad võõrtööjõust, siis rõhuvad nad kohe IT-spetsialistidele ja “kõrgema lisandväärtusega töökohtadele”, kuid reaalsuses taandub küsimus kohe ja alati ukraina ehitajatele või põllumajandustöötajatele. Nii oli see ka “maasikasõja” suvel, kui tollal opositsioonis olnud Reformierakonnast ja Urmas Kruusest said sisuliselt maasikakasvatajate esindajad, kes surusid läbi ka erilennu Ukrainast, millega tulid ka mitu koroonahaiget. EKRE algatatud välismaalaste ja sellega seotult mitme muu seaduse parandused, mille kehtestamise aluseks oli just odavtööjõu sisseveo takistamine, said Reformierakonna võimule naastes kohe tagasilöögi.
Uued Uudised ja EKRE poliitikud on sadu kordi üle korranud seda, et tippspetsialistide jaoks on meil niigi väga leebed seadused ja suured võimalused, sealhulgas kogu lääneliku majandusruumi ulatuses, Reformierakond aga keskendub tööjõu sisseveole just Kolmandast maailmast ja eriti endise Nõukogude Liidu aladelt.
Kahtlemata ei räägi ei Sutt ega keegi ettevõtjatest massimigratsioonist, sest see oleks ebapopulaarne jutt – nad räägivad võõrtööjõu suuremast sisseveost, mis on sisuliselt sama. Seejuures ei räägi nad kunagi ka rahvusriigist, demograafilisest olukorrast ega eestluse säilimisest.
Tänavu esitati Eestisse ajutise loaga tööleasumiseks üle 30 000 taotluse. Jutt käib lühiajalise töö taotlustest ja pange tähele – Kaja Kallase valitsuse uus algatus näeb ette oluliselt leevendada piiranguid kolmandatest riikidest pärit töötajatele. Eestis töötamise luba pikeneks ühelt aastalt kolmele. Uus kord jõustub plaanide järgi 2023. aasta algusest.
Sellest on selgelt näha, et pikemat töötamist kavandatakse võimaldada just endisest NLiidust tulijatele. Oskustööliste mõiste annab valitsusele väga suure mänguruumi, sest selle alla mahub hästi ka Hersonist tulnud keevitaja, Harkovi müüriladuja ja stepivööndi traktorist – oma tööd nad ilmselt oskavad. Nende pikaajalisem ja kindlam siiajäämine aga ongi juba massimigratsioon, sest ka pärast kolme aastat tahavad ukrainlased ilmselt siia edasi jääda, nagu eestlased omal ajal Soomes.
Sutt ütleb, et Eesti ei ole enam odava tööjõu maa ja ei olevat mõtet proovida rääkida, et keegi soovib Eestit teha odava tööjõu maaks. Miks siis ukrainlasi siia tuuakse ja kas nad saavad ikkagi sama palka samade tundide eest, mida saavad siinsed ehitajad? Kindlasti aga on nad leplik tööjõud, sest teenimise nimel on ukrainlased valmis töötama ka nädalavahetustel ja õhtuti pikemalt, mis läänelikus töökeskkonnas on juba rangelt nende töötajate endi huvides rangete piirangute all.
“Maasikasõja” käigus selgus, et tööjõudu oli ka Eestist leida, aga see maasikakasvatajatele ei sobinud, sest oma inimesi oli vaja igapäevaselt kohale vedada, nad tahtsid normaalset tasu ja normaalse pikkusega tööpäeva, kusagil maamajandis baseeruvad ning pidevalt töövalmis ukrainlastega aga seda muret polnud – just sellepärast eelistavadki ettevõtjad võõrtöölisi.
EKRE saadik jaak Valge on välja toonud arvud, mille taga on ka Suti tööjõuihalus: 2017. aastast suurenes järsult lühiajaliste töötajate tarvitamine Eestis – aasta jooksul oli registreerimisi 7500, ning Eestisse asus püsivalt elama 1,2 tuhat Venemaalt ja Ukrainast pärit isikut rohkem, kui siit lahkus, 2018. aastal registreeriti Eestis 20 tuhat lühiajalist töötamist, ning Venemaalt ja Ukrainast pärit isikuid asus meile alaliselt elama 2 tuhat rohkem, kui siit lahkus.
2019. aastal oli lühiajalisi registreerimisi üle 32 tuhande, Ukraina ning Venemaa kodakondsetele anti välja üle 3100 esmast elamisloa ja Eestisse asus alaliselt elama üle 2,3 tuhande Venemaalt ja Ukrainast pärit isiku rohkem, kui siit lahkus. See on juba kiiresti kasvav massimigratsioon.
Eesti Teadusagentuuri märtsis tellitud uuring, mis käsitleb rändesõltuvust ja lõimumise väljakutseid Eestile riiklikul, kogukondlikul, tööhõive ja hariduslikul tasandil, näitas aga, et Eestis puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks. Et neid aga tahetakse, näitab odavtööjõule orienteeritust.
Kolmapäevases infotunnis rääkis ka EKRE esimees ja Riigikogu saadik Martin Helme, kes ütles järgmist: “Viimastel nädalatel on Eestis käima läinud intensiivne lobitöö või lausa rünnak nii Eesti immigratsioonipoliitika kui tööturu osas. Eesti Pank korraldas siin täiesti üheselt propagandistliku ürituse, et siis edendada odavtööjõu Eestisse toomise ideed. Tööandjate keskliit teie erakonnakaaslase Arto Aasi poolt lakkamatult taob seda trummi. Erinevad põllumajandusettevõtted on nõudnud odavtööjõudu. Ja selle kõige taustaks või tulemusel või koordineeritult sellega olete teie käinud välja idee, et Eestis tuleks ajutist tööjõudu lubada töötama mitte nii, nagu praegu on, kuni ühe aasta, vaid seda tuleks pikendada kuni kolmele aastale. Eesti tänane valitsus on juhtinud meid kõige kõrgema inflatsiooni aega viimase paariteist aasta jooksul. Viimati oli inflatsioon Eestis sama kõrge aastal 2008, kui Reformierakond tüüris meid viie rikkama hulka ja tegi seda loomulikult niimoodi, et meil oli Euroopa ja maailma üks suuremaid majanduskriise ja kõige aeglasemaid taastumisi. Inflatsioon tähendab seda, et paratamatult tekib inimestel, töötajatel kõrgendatud palgaootus, sest lihtsalt ei tulda enam välja oma olemasoleva palgaga. Selle asemel, et aidata inimestel palka kasvatada hinnakasvu tingimustes, tahate teie nüüd avada niigi pärani olevad immigratsiooniväravad, et ei peaks ettevõtjad inimestel palka tõstma, vaid nad saaksid odavtööjõudu riiki tuua. Miks te tahate Eesti inimestelt ära võtta võimalust saada palgatõusu inflatsiooni tingimustes?
Ma ei taha kellelegi sõnu suhu panna, ma lihtsalt tahan paljastada seda kahepalgelisust ja valelikkust, mis käib kaasas kogu selle propagandaga. Loomulikult ei ütle keegi otse välja, et me tahame odavat orjatööjõudu Ukrainast, kes töötab seitse päeva nädalas 12 tundi päevas, aga täpselt seda tegelikult tahetaksegi ja täpselt selline see regulatsioon on.
Nüüd, kui te räägite oskustööjõust, siis ma juhin tähelepanu, et Eestis on olemas täna juba reeglid, mis võimaldavad meil 18 erinevat erandit teha immigratsioonile, ja meil on olemas ka täna juba reeglid, mis ütlevad, et üle keskmise palgaga inimesed saavad kergemini töölubasid. Nii et missugune see oskustööjõud on, kes alla keskmise palgaga siia tuleb? See ongi see odav tööjõud, see ongi see orjatööjõud.
Ja ärge ajage naerma, kui te ütlete, et tahate seista Eesti majanduse ja Eesti majanduse innovatiivsuse eest, ja siis teete kõik selleks, et Eestis ei saaks majandus olla innovatiivne, et ettevõtted saaksid edasi tegutseda võimalikult vähe investeerides innovatiivsusesse, sest nad saavad odava tööjõuga oma konkurentsieelist välisturgudel hoida. Siis te suunate ju Eesti majanduse tegelikult stagnatsiooni ja arengupeetuse rajale. Niikaua, kuni meil taotakse trummi võimalikult suurest tööjõu sisseveost, ei ole võimalik samadel inimestel rääkida sellest, kuidas nad seisavad innovatsiooni või IT või ma ei tea mille eest.
Tegelikkus on väga lihtne. Mida rohkem saab riiki tuua odavat tööjõudu, seda vähem on võimalik kohapealsetel inimestel palka küsida ja seda vähem on ettevõtjatel põhjust teha investeeringuid, et olla tootlikumad. Minu meelest on täiesti üheselt selge, et kui me räägime ka siin sellest ettepanekust, millest teie räägite, et üheaastased, ajutised tööload pikendada kolmele aastale, siis siin ei ole mingist oskustööjõust juttu, vaid lihttöölistest, keda tahetakse siia ajutise nime all tegelikult alaliseks tuua. Kuidas te need omavahel klappima panete?”