25.11.2021
Valge ja must mask.
Peaminister Kaja Kallase kohtumisel Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga kõlasid laused, mille kohta tekib küsimus: kas valitsusjuht üldse oskab nii mõelda ja rääkida või loeb ta ettekirjutatud sõnu, nagu teisipäeval Riigikogu ees esinedes ja Brüsselit kiites.
Teisipäevase kõne kohta ütleb EKRE Riigikogu saadik Urmas Reitelmann: “Kuulan KaKa EUkogude Liitu ülistavat litaaniat Riigikogu kõnetoolist ja tahtmatult tekib deja vu tunne. Loomulikult ei kirjutanud “valitsusjuht” seda pläma ise, ilmselgelt ei ole aga selle kõne kirjutaja ega ettekandja kuulanud seltsimees Brežnevi kõnesid kompartei kongressidel, kuid peaksid kindlasti järelkuulama. Kallase jutt ja vastused küsimustele on naeruväärsuseni rumal, kuid üdini orjameelne.”
Mida ütles Kaja Kallas Prantsusmaal?
Peaminister Kaja Kallas rõhutas kolmapäevasel kohtumisel Prantsusmaa president Emmanuel Macroniga, et vaadates julgeolekuolukorda regioonis ja maailmas tuleb tagada see, et mõistame Euroopas sarnaselt meie ees seisvaid väljakutseid ning suudame neile adekvaatselt vastata.
“Hetkel on kõige olulisem teha kõik endast sõltuv, et igasugune sõjaline eskalatsioon ära hoida. Selleks tuleb võtta ühiselt konkreetseid samme, mis heidutaks Venemaad edasist eskalatsiooni vältima”.
Ühtlasi rõhutas Eesti peaminister, et pole märke sellest, et Valgevene hübriidrünnak EL-i ja NATO piiril oleks vaibumas, sest selline pikk vastasseis ongi režiimi huvides. “See aitab juhtida tähelepanu kõrvale jõhkratelt repressioonidelt ja inimõigusrikkumistelt, mis Valgevenes jätkuvad. Ka valelubadustega Minskisse meelitatud inimesi kasutab režiim jõhkralt ära oma eesmärkide saavutamiseks,” ütles Kallas.
“Prantsusmaa eesistumise üks prioriteete Euroopa Liidu Nõukogus on julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Praegu on just õige hetk sõnastada põhimõtted ja tegevussuunad, mis lubavad Euroopal oma julgeolekut veelgi tugevdada, näiteks kaitsta paremini ka oma välispiire,” ütles peaminister Kallas. Euroopa peab suurendama oma kaitsevõimet moel, mis tugevdab ka NATO-t.
“Mali on praegu Eesti suurim välismissioon ning anname sellega oma panuse regiooni julgeoleku tagamisse,” ütles peaminister Kallas.
Peaminister Kallas rõhutas, et EL-i 2030. aasta kliimaeesmärkideni jõudmisel tuleb tagada ettevõtetele investeerimiskindlus ning leevendada reformide võimalikku negatiivset mõju madalama sissetulekuga majapidamistele. EL-i digipoliitika puhul rõhutati tugeva digitaalse siseturu rajamise olulisust, et ettevõttetel oleks võimalik takistusteta kasvada ja tegutseda.
Kogu see jutt on üks diplomaatiline pläma, kui selle taga ei ole reaalset poliitikat. Näiteks ütleb Kaja Kallas, et Eesti andvat Malis panuse “regiooni julgeoleku tagamisse” – Eesti missiooni algusest on sõda sealmail ainult ägenenud ning nüüd pole Eesti abistataval riigil isegi mitte seaduslikku valitsust, küll aga on sinna saabumas Vene Wagner. Kas Kallas rääkis ka missiooni muutumisest “võimatuks”?
Prantsusmaalt on raske oodata ka Euroopa julgeoleku tugevdamist ja välispiiride kaitsmist, kui just Macroni ajal on migrandid marssinud läbi terve Euroopa ja Prantsusmaa La Manche väina äärde, seal ennast telklaagrites sisse seadnud ja ootavad nüüd, millal saab sõita surmaretkele Suurbritannia suunal (alles uppus 31 migranti).
Kallas räägib ka sellest, et Euroopa peaks sarnaselt mõistma meie ees seisvaid väljakutseid, samas kui ta ise on õigustanud Angela Merkeli telefonikõnesid Valgevene president Aleksander Lukašenkale, mille samas on hukka mõistnud Valgevene opositsiooniliider Tsihhanovskaja ning Leedu ja Poola.
Ja nagu ikka, kõlasid Eesti valitsusjuhi suust kliima- ja digijutud, milles Prantsusmaal on kindlasti juba enda väljakujunenud seisukohad, samas kui Eesti poliitikutel on need dogmaatilised jutud, mis kõlavad igal pool ja igas olukorras.
Peaminister on valitsuse Riigikogu infotundides tõestanud, et tema silmaring on üsna ahtake ja välismaistel kohtumistel räägib ta samuti sõnu, mis võiks kõlada mistahes Brüsseli ametniku suust, Eesti ühiskonna arvamusi see ei peegelda.