25.11.2021
Martin Helme
Ööl vastu neljapäeva tuli Riigikogu saalis arutamisele kolm eelnõud, mis kõik on seotud ESM-i ja Euroopa kriisilahendusfondi rahade kasutuse lihtsustamise ja kasutusala laiendamisega. Edaspidi pannakse ESM-i ja kriisilahendusfondi raha nö ristkasutusse, muutes nii pankade päästmiseks mõeldud summasid palju suuremaks ja muutes ka selle raha kasutust lihtsamaks. Selle lükkega taganetakse ka ESM-i loomisel antud lubadusest, et maksumaksja rahaga pankasid ei päästeta, vaid see on mõeldud valitsuste aitamiseks. Nüüd võib ka panku päästa.
Miks on EKRE hiigelsuurele raha kantimisele vastu?
ESM ehk Euroopa stabiilsusmehhanism loodi 2012. aastal ja EKRE ei olnud sel ajal küll parlamendis, aga me olime sellele juba tol korral ägedalt vastu. Eestit, Eesti maksumaksjaid, Eesti inimesi pandi kaudselt ja otseselt vastutama teiste võlgade eest, et “päästa” meie euro. ESM-i kogutud raha kasutusala otsustati laiendada 2018. aastal ja sel ajal ei olnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond valitsuses ning kogu see otsus tehtigi ära valitsuse tasandil. Nimetatud muudatus teeb ESM-i raha kasutamise lihtsamaks ja suurendab võimalust, et seda ka kasutatakse. Lihtsamalt öeldes võimalus, et meie oma rahast ilma jääme, kasvab märkimisväärselt.
Valitsusse saades olin ma oma esimesel rahandusministrite kohtumisel vastu sellelesamale ESM-i reformile. Ma olin vastu raha kasutusala laiendamisele ja selle kasutuse lihtsustamisele. Kahjuks järgmisel päeval teatas tollane peaminister Jüri Ratas, et ta tühistab minu blokeeringu ja reform läheb edasi. Ma siinkohal kriipsutan alla, et peaminister, kes on Eesti reeglite järgi kõrgeim läbirääkija Euroopa Liidus, pani oma seisukoha maksma minu vastuseisust hoolimata.
Hiljem keeldusin osalemast neil Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumistel, kus ESM-i teemalisi otsuseid langetati, sest ma ei olnud nõus seda heaks kiitma. Aga selge oli, et peaminister Ratas annab ülemkogul asjale heakskiidu nii või teisiti. Rõhutasin see-eest korduvalt nii valitsuses kui ka koalitsiooninõukogus, et meie erakond ESM-i ennast ega ka ESM-i reformi ei toeta ning sellega tuleb arvestada ka ratifitseerimisel. Muide, meie erakonna esindajad Euroopa Liidu asjade komisjonis olid ESM-i reformi vastu ka ajal, kui olime valitsuses. Meie vastuseisu kinnitab ju ka seletuskiri, mis diskreetselt mainib, et ESM-i asutamislepingu muutmise leping kirjutati ülejäänud riikide poolt alla 27. jaanuaril käesoleval aastal ja Eesti poolt 8. veebruaril. Need kaks erinevat allkirjastamise kuupäeva on selle tõttu, et Eesti eelmine valitsus polnud allakirjutamiseks volitust andnud.
Seega on meie erakonna seisukoht olnud väga järjekindel ning selge, üheselt eitav ESM-i suhtes kogu aeg. Me olime vastu ka Euroopa Liidu Pangaliidu kriisilahendusfondile 2016. aastal, kui see Riigikogusse jõudis. See ei ole nõudnud küll Eesti maksumaksja raha erinevalt ESM-ist. Selle skeemi näol on tegemist Eesti hoiustajate kaitseks mõeldud Tagatisfondi kaudu kogutud rahade suunamisega nii-öelda suurde üleeuroopalisse potti. See on see skeem, mis kogub kokku üleeuroopaliselt suurusjärgus 60–70 miljardit eurot ja mida meile müüakse jutuga, et vajadusel päästab ta ka Eesti panku. Aga oleme realistid, palun näidake mulle inimest, kes räägib tõsise näoga, et see raha hakkab kunagi aitama Eestis tegutsevaid panku, mitte mõnda Vahemere riiki või Saksa ja Prantsuse panku, ja ma näitan teile suust jampsi välja ajavat narri.
Kõik need kolm eelnõu, mis meil siin järjest tulevad – 479SE, 480SE ja 481SE – tegelevad ühe ja sama asjaga ja mul ei ole selle tõttu mõtet nende kõigi puhul rääkida üle sedasama juttu. Piisab, kui ma siin ühe sõnavõtu teen praegu. Tegemist on kõikide nende eelnõude puhul tiheda, kohati väga tehnilise keerulise jutuga, mis tihti lisaks sellele euroliidu linnukeeles. Ja selle tõttu on vaja, et me räägiksime hästi lihtsalt lahti, mis siin valesti on.
Valesti on see, et me üldse osaleme ESM-is. Valesti on see, et meie oma pankade hoiustajate raha oleme valanud Suure Peetri kotti lollikesele mõeldud jutuga, et nii kaitseme Eesti hoiustajaid. Ja valesti on see, et need kaks fondi pannakse kokku ja nendes oleva raha kasutusele võtmise võimalus on oluliselt lihtsamaks muutunud ning kasutusvaldkonda on laiendatud. Lihtsamalt öeldes erinevate pühalike kinnituste saatel vastu võetud väga suure ulatusega rahaliste kohustuste tingimusi muudetakse nüüd tagantjärgi justkui tagaukse kaudu, taganedes nendest kinnitustest ja lubadustest, mis omal ajal anti, muutes raha kasutamise otstarvet laiemaks ja tingimusi lihtsamaks.
Ja me räägime väga suurest rahast. Me räägime ESM-i ja selle fondi rahade kokkupanemise puhul suurusjärgus 140 või isegi 150 miljardist eurost. Me räägime suurte Euroopa pankade päästmisest nüüd juba ka ESM-i kaudu otse maksumaksja rahaga, meie rahaga. See ongi kogu asja iva. Ja valesti on ka see, et me näeme väga tõsiseid probleeme kuhjumas Euroopa majanduse ning maailma finantssüsteemi kohale, ja selle reformiga üritatakse trükirahal, miinusintressidel ja aina kasvaval võlakoormal elavat süsteemi veel veidi käigus hoida. Isegi kui tänane finantssüsteem peaks kokku jooksma, siis loomulikult ei aita 150 miljardit mitte midagi. Lihtsalt meie oleme jäänud väga suure tüki võrra vaesemaks.
Isegi kui me seda reformi pooldaks, ei aita ta tõeliselt suure kriisi puhul. Ükski südametunnistusega inimene ei saa seda reformi heaks kiita. Isegi kui seda kunagi ei kasutata, on ta ikkagi põhimõtteliselt vale. Konservatiivne Rahvaerakond teeb ettepaneku eelnõud tagasi lükata.
Martin Helme
EKRE esimees