26.11.2021
Professor Kristina Sundquist
Professor Kristina Sundquist on Lundi ülikooli üks enim tsiteeritud professoreid, kuid nüüd on ta oma teadusartikli avaldamise tõttu uurimise all ja teda võib oodata ees süüdimõistmine, sest ta julges uurimuse põhjal järeldada, et enamus vägistamisi pannakse Rootsis toime immigrandi taustaga isikute poolt.
Tegemist on väga selge näitega sellest, mis juhtub, kui teadlased üritavad koguda andmeid teemadel, mille järeldused ei pruugi ühtida ametliku poliitilise narratiiviga. Ühtlasi näitab juhtunu, kuidas immigratsiooni mõjude uurimiseks piiratakse rahastust, kuidas ülikoolidel ei ole isegi lubatud sellistel teemadel uurimusi läbi viia ja kuidas nõudmistele mitte alluvaid professoreid karistatakse, vahendab Remix News.
Professor Kristina Sundquist viis läbi põhjaliku uurimustöö Rootsi seksuaalkurjategijate profiili väljaselgitamiseks. Uurimuse eesmärk ei olnud seksuaalkurjategijate rassiline profileerimine, kuid uurimuse tulemused viitasid siiski selgelt kurjategijate teatud etnilisele taustale.
Sundquisti uurimustööst selgus, et immigrandid ei pane toime mitte ainult suurt osa vägistamistest, vaid üleüldse enamuse kõigist seksuaalkuritegudest. Seejuures ei tohiks unustada, et immigrandid on Rootsis (praegu veel) vähemuses, samuti vaatles Sundquist ainult perioodi 2000-2015, mis oli enne 2015. aasta migratsioonikriisi.
„Uurimus viidi läbi põhjusel, et Rootsis on täheldatud seksuaalkuritegude, sh vägistamiste arvu hüppelist suurenemist. Teadmine sellest, kes neid kuritegusid toime panevad on oluline nende ennetamiseks,“ seisab uurimustöö sissejuhatuses.
Uurimusse olid kaasatud 3039 kurjategijat, kellest enamus (59,2%) osutus immigrandi taustaga isikuteks ja kellest omakorda enamus (47,7%) oli sündinud mujal kui Rootsis, suur osa neist Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Arvestatav osa kurjategijatest elas riigi toetustest (32,5%) ja umbes kolmandik oli madala haridustasemega (37,3%). Ühtlasi leiti uurimuses, et seksuaalkuritegude näol on tegemist alaraporteeritud kuritegudega. Andmete põhjal tehti Rootsis 2019. aastal politseisse 23 200 seksuaalkuriteo avaldust, mille põhjal võis järeldada, et 2019. aastal langes 16-84 aasta vanustest elanikest seksuaalkuriteo ohvriks 5,6%.
2008-2018 suurenes tõsiste seksuaalkuritegude osakaal Rootsis 45,4%, samas on süüdimõistetute arv püsinud enam-vähem samana ja lahendatud vägistamisjuhtumite arv on alates 2009. aastast tunduvalt vähenenud (31%).
Nüüdseks on Sundquisti ja tema kolleegi, professor Ardavan Khoshnoodi koostatud uurimustöö kohta esitatud kaebus ja vastav komisjon peab langetama otsuse, kas teadlastele oli antud „eetiline luba“ tegeleda „tundlike andmete uurimisega“.
Khoshnoodi sõnul süüdistatakse neid „ebaseadusliku uurimustöö“ avaldamises. „Uurimuse eesmärk ei olnud koguda andmeid selle kohta, milline on immigratsioon. Üllatuslikult osutus see muutuja oluliseks, aga me ju ei teadnud enne, milliseks uurimuse tulemused kujunevad,“ ütles Khoshnood. Paraku tuleb autoritel, kellest üks on ka ise immigrandi taustaga, enda süütust tõendada ja välistatud ei ole võimalik karistus.
Tegemist on ilmselt ka n-ö näidishukkamise juhtumiga. Süüdimõistev otsus saadaks Rootsi teadlastele selge sõnumi, et sedalaadi uurimustööde läbiviimine ei ole hea mõte. Sellega võetakse ära võimalus tulla välja teaduspõhise tõendusmaterjaliga, mis ei toeta Rootsi peavoolu narratiivi ega luba kinnitada asjaolu, et Rootsi ühiskonnas leviv kontrollimatu vägivald on migratsiooni pooldava poliitika otsene tagajärg.