Paistab, et pandeemia ärev õhkkond hakkab juba tõsiselt viga tegema ühiskonna nii füüsiliselt kui ka vaimselt nõrgematele liikmetele.
Täna avaldas Delfi+ Natalie Metsa loo „Riigikogu liikmed kasutasid menstruaaltarvikute rahvaalgatust naiste mõnitamiseks“. Riigikogu sotsiaalkomisjon “jättis rahuldamata rohkem kui 3500 allkirjaga rahvaalgatuse, mille eesmärk oli võidelda menstruatsioonist tingitud vaesusega.“
No miks siis kohe mõnitamiseks: lihtsalt sotsiaalkomisjonil on käsil mitu sellist algatust, ja näiteks seaduseelnõu „Lampjalgsete poolt asfaltkattele tekitatud kahjude hüvitamisest kohalikele omavalitsustele“ ja „Nohust tingitud vaesusega võitlemise rahvaalgatus“ olid esitatud menetlusse esimestena. Mis muidugi ei anna riigikogulastele õigust irvitada lampjalgsete ja nohuste üle. Kusjuures leiti, et kuna nohu on sooneutraalsem ja tunduvalt sagedamini esinev häda, tulebki seda menetleda eelisjärjekorras, nagu ka vaktsineeritud kodanikke.
Loomulikult on Natalie Mets sotsiaaldemokraat, lisaks veel Tallinna ööelu nõunik ning „MTÜ Päevad ja ööd“ asutajaliige. Mulle isiklikult tundub, et ülalmainitud MTÜ-l on liiga pikk nimi. Viimase sõna võiks sealt vabalt välja jätta.
Teeb valvsaks see, et tegemist pole kaugeltki mitte esimese kaebusega Riigikogu komisjonide irvhammaste peale. Sealsamas ehk EPL+ portaalis ilmus 15. novembril lugu „Jens Jaanimägi: riigikogu õiguskomisjon naerab Eesti LGBT+ kogukonnale näkku“. Nimelt teatas komisjon, et kehtiv perekonnaseadus ei ole diskrimineeriv.
Otseloomulikult on J. Jaanimägi sots, kes siis veel – lausa Noorte Sotsiaaldemokraatide juhatuse liige. Kui seal riigikogu komisjonis keegi tõesti hirnus rusikasse, siis rahvaasemikest võib ju aru saada, sest nad on ka inimesed. Kuid LGBT sotsesindajal on kahtlemata õigus, kui ta väidab, et nimetatud kogukonnale ei tohi naerda näkku.
Teine valik on nutta, sest kolmandat võimalust meile lihtsalt ei jäeta.”
Ivan Makarov