Ühiskonnategelane Peeter Espak tõdeb oma sotsiaalmeediakommentaaris huumoriga, et Tallinna Ülikooli kurikuulus lektor, kelle tegudest kirjutavad kõik väljaanded, tegeles praktiliselt samade asjadega, nagu enamik marksistlikke ülikoole “teaduse” sildi all tegeleb.
“Hakkasin just mõtlema, et mil määral on siinkirjeldatud teaduslik uuring või lähenemine vähem teaduslik, kui on kaasaja ülikoolide poolt edendatavad järgmised arusaamad: sugusid on rohkem kui kaks, sugu on sotsiaalne konstruktsioon, marksism on toimiv majandusmudel, kapitalismist peab loobuma, eestlane või ka eskimo võib olla igaüks, kes nii tunneb või arvab, kellegi tundeid solvavaid uurimisandmeid või statistikat ei tohi avaldada, eestlane konstrueeriti sotsiaalselt rahvusromantismi tulemusel ja sellise ideoloogia levitamine tuleb ajaloost välja juurida – kui tuua välja ainult mõned levinumad seisukohad.
Foucault ju tegi Tuneesias surnuaedadel palju nooremate poistega palju hullemaid katseid ning muuhulgas leidis, et paljud tõsised meditsiinilised haigused on hoopis kapitalistliku rõhumisühiskonna sotsiaalsed konstruktsioonid, et oma võimu säilitada ja indiviidile peale suruda – ja ometi on ta enimtsiteeritud ja lugupeetud sotsiaalteadlane maailmas!
Lacan aga tegutses teadlikult pettur-imearstina, kes lihtsalt riisus õnnetutelt abiotsivatelt patsientidelt raha kokku – ning on ikkagi tänaseni aktsepteeritud teadlane ja koolkonnarajaja. Tõepoolest – kunagi ammu iganenud ajal oleks ju sellist tegevust nimetatud perverssuseks! Ajad aga ju ometi muutuvad ja meie koos nendega, nagu paljud eetikud ka ise mainivad.
Mina küll nii ei arva ja kodanlise ühiskonna igandina leian, et kirjeldatud tegevusi (eeldusel, et kirjeldused ka tõele vastavad) viib läbi pervert, aga kaasaja teaduse ühe leviva tõlgendusvõimaluse seisukohalt, mis on paljuski tunded ja kihud seadnud ammugi ettepoole reaalsusest ja faktidest, on ju ka antud uuring tõlgendatav eelkõige katsena ületada kahjulikke ning iganenud sotsiaalselt konstrueeritud reaalsusi!”