01.12.2021
Martin Helme
Pärleid meie saamatu ja abitu valitsuse saamatult ja abitult juhilt. Kaja Kallas teatas raadios, et kõrge elektrihind on “minu meelest hea näide sellest, et inimesed mõtlevad, kuidas energiat säästa”. Ta unustas lisada ajahambale vastu pidanud hüva nõu, et kui leiba ei ole süüa, sööge siis koogikesi!
Aga paremaks läheb! Samas saates teatas Kallas, et Eestis on olnud ka perioode, kus elektrihind on olnud väga odav: “Seda kasu, mis sellest hetkest tekkis, keegi kuskil tagasi ei nõua.”
Esiteks, ega tänase valitsuse puhul pole kindel, et ei hakata nõudma. Põhiseadus, seal tagatud põhiõigused, isikuvabadused, omandi puutumatus jm on liberite valitsusele üsna vähe korda minevad teemad. Kui ikka omikron tuleb, siis võib neid õigusi “meie kõigi huvides” rahulikult ära võtta ja irvitades teatada, et pöörduge kohtusse, kui tahate.
Teiseks, see mõttekäik pajatab meile ikka täiesti reaalsusest irdunud arusaamast elu ja majanduse toimimisest. Kui energia hinnad on madalad, on see otsekui preemia kõigile inimestele ja ettevõtetele, aidates kõigil hoogsalt parandada oma majanduslikku olukorda. See raha, mis jäi eelmisel suvel väikese elektriarve tõttu kulutamata on läinud kas kodu remontimisse, uutesse riietesse, kodutehnika uuendamisse, võibolla mõni sai hambaarstil ära käia.
On ikka suur lahkus küll, kui “seda raha nüüd keegi kuskil tagasi ei nõua”. Ettevõtetel käis aga madal elektrihind käsikäes seisva tarneahelaga, ekspordi hangumisega, tarbimise seiskumisega 2020. aastal. Mis kasu oli näiteks teatril, spaal või restoranil odavast elektri või gaasi hinnast ja sellega kaasas käivast odavast veest ja küttest, kui asutused olid kuude kaupa kinni? Seda raha, mida tagasi nõuda võiks, polegi ju, sest käivet polnudki ju!
Laiemalt võttes näitab peaministri jutt, et ta ei saa jätkuvalt aru, kui tõsine probleem on nii inimestele kui ettevõtetele see hinnatõus, mis on toiminud mitte ainult elektri, vaid ka gaasi, kütuse, toidu, üüride ja kõige muuga. Need palgatõusud, mida valitsus eelarve esitamisega tuututas, jäävad päris kindlasti alla elukalliduse tõusule. Sama võib öelda ka pensionitõusu kohta. See raha, mis juurde tuleb, on väiksem kui see raha, mis seoses hinnatõusuga välja läheb.
Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus on oma hoolimatus suhtumises hinnatõusu pannud Eesti kursile, kus valdava enamiku inimeste elujärg lähiajal hakkab langema. Poliitiliseks PR-iks mõeldud toimetulekutoetused ja hinnakompensatsioonid võivad pakkuda valitsuspoliitikutele küll võimaluse öelda, et nad ei seisa käed rüpes vaid teevad midagi, aga see midagi on kokkuvõttes nii, nagu eesti vanasõna ütleb: lusikaga antakse, kulbiga võetakse!
Selle asemel, et kriitika maandamiseks pakkuda välja näpuotsaga toetusi ja kompensatsioone, mis ei ole nagunii ligilähedane kulu kasvule, peaks valitsus tegelema plaaniga, kuidas tuua energia hind alla.
Lahendused on olemas, tahet kahjuks ei näe.
Martin Helme
EKRE esimees