Anti Poolamets: „Miks on meie ülikoolid ehitanud üles võimsa araabia telje?“

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond) vastas täna Riigikogus EKRE saadiku Anti Poolametsa küsimusele inglisekeelsete õppekavade arvu tõusu kohta pärast tasuta kõrghariduse kehtestamist, et kindlasti ei pea ülikoolides õppima ainult „sinisilmsed eestlased“

Ise samuti õppejõuna tegutsenud Poolamets küsis: „Kui te vastasite Tallinna Ülikooli infoteaduse bakalaureuse õppekava sulgemise kohta, siis märkisite, et ülikoolid peavad tegelema oma peamise vastutusvaldkonnaga. Jagan rektorite muret rahastamise pärast. Pikaajalise rakenduskõrgkooli õppejõuna olen näinud, kui teravalt õppejõudude palga küsimus mõjutab koolide kvaliteeti ning kui kiire see mõju on. Samas jääb mulle sügavalt arusaamatuks mastaapne ingliskeelse kõrghariduse pakkumine araabiakeelsetele ja teistele Euroopa Liidu väliste riikide kodanikele, kellest hinnanguliselt kolmandik õppemaksu ei maksa, paraku ka õppemaksu maksjad ei kata tegelikke kulusid. Kuidas kolmandate riikide kodanike inglise keeles koolitamine vastab ülikoolide peamistele vastutusvaldkonnale? Miks on meie ülikoolid ehitanud üles võimsa araabia telje? Kellele on seda vaja – kas Eesti maksumaksjale ühiskonnale või araabia maailmale?“

Liina Kersna vastus oli järgmine: „Tõesti, kui vaadata numbreid, siis ingliskeelsete õppekavade arv on kasvanud pärast tasuta kõrghariduse kehtestamist, mis andis võimaluse osakoormusel ja ingliskeelsetel õppekavadel tasu küsida. Kindlasti kõrghariduses on oluline, et see oleks rahvusvaheline. Küsimus on selles, milliseid üliõpilasi me siia ootame, ja see on ka teema, mida me arutame kõrgkoolide rektoritega halduslepingutes. Meie eesmärk on, et rahvusvahelised või välisüliõpilased, kes siia tulevad, oleksid andekad noored, keda me tahaksime näha ka Eesti ühiskonda panustamas. Me teame, et meil on töökäte puudus, ja kõik need välisüliõpilased, kes on omandanud Eestis väga hea hariduse, kui me suudame neile õpetada eesti keelt ja kultuuri, et nad oleksid valmis ka Eesti ühiskonda panustama, siis see on oluline kõrghariduse panus lisaks eestikeelsete noorte õpetamisele meie ühiskonda panustamisel. See on tähtis. Kindlasti me ei peaks liikuma selles suunas, et meie ülikoolides õpivad ainult sinisilmsed eestlased.“