Vahel ikka mõtled meie peredünastilise avalik-õigusliku ehk riigitelevisiooni funktsioonile.
Et näidata kogu aeg omaenda saadete ajalugu? Et näidata omaenda töötajate rännakuid? Et jagada kõige kollasemate kanalitega Anu Saagimit, Peeter Ojat ja teisi labaseid tegelasi? Et ühiskonnaohtlik krooniline roolijoodik jälle tööd saaks? Et mätsutada reklaamivabas eetris toodangut, sildid ja firmamärgid pööratud vaataja poole? Et nimetada kõigi maade konservatiive „paremäärmuslasteks“? Et saata teistesse riikidesse marksistlikke ja soroslikke tädisid? Et kutsuda „aktuaalsesse“ saatesse eksperdina Kehtna tehnikumigi mitte lõpetada suutnud Zuzu? Et intervjueerida vahetpidamata Koit Toomet – no kuidas läheb, Koit, pole ammu näinud, mis loomingulised plaanid sul on?
Et Kersti Kaljulaid saaks uuriva ajakirjanduse saates oma südameasju ajada? Et kuidas seal Vabarnatel pere- ja seltsielu ka edeneb? Et laenata konkurentidelt reformierakonna valimiskampaania reklaaminägu Debiillaki? Et korraldada oma Kuldvillakuid, kus juba peakolusse kulunud käibenäod saavad naerda ja hõisata? Et saata korduvalt riiklikus otse-eetris Niinemetsale tervitusi, palveid ja selgitusi, et „ei saa sind telefoni teel kätte, helista mulle, mõtlen vaid sulle“? Ka kolkatelevisiooni on vaja, kuid miks just nii kallist ja veel maksumaksjate raha eest?
Kroonika kirjutab täna: „Vana-aastaõhtul jõuab ekraanile saatesarja “Sinu uus sugulane” esimene osa, kus Anna Pihl võtab koos Tõnis Niinemetsaga ette üllatusterohke uurimisretke ning toob päevavalgele näitleja pere ja esivanemate lood. Niinemets saab teada, et ta pole sugugi ainus humorist ja näitleja oma suguvõsas ning kohtab otse telekaamerate ees ka uusi sugulasi.“
Mis kuradi pärast peab mind huvitama Tõnis Niinemetsa suguvõsa, kui mind Niinemets ise ei huvita? Kas teda ennast eetris on siis vähe, et peab veel tema eellaste vaime üles äratama?
Miks ei tee meie ainus avalik-õiguslik telekanal päeva jooksul regulaarseid operatiivse informatsiooniga uudistesaateid, vaid kordab oma paaris saates ühte ja sama? Kas maailmas päeva jooksul midagi ei toimugi? Kes peaks tegelema elanikkonna operatiivse informeerimisega, kui mitte riigimeedia? Ega ometi seltskonna- ja lobasaade Seitsmesed uudised?
Milleks kulutatakse selle kollase jama peale pööraseid miljoneid, kui kommertskanalid teevad kõike seda tasuta? Milleks nõutakse kogu aeg mingeid uusi rahaeraldusi ja hoonete ehitamist, kui fantaasiat jätkub ainult meelelahutuslike formaatide matkimiseks ja teiste poolt upitatud staarikeste palkamiseks?
Ivan Makarov