16.12.2021
Sõprus Venemaaga kaalub Saksamaa puhul liiga tihti üle liitlassuhted.
Angela Merkeli juhitud Saksamaa vetostas kahel korral NATO relvasaadetised Ukrainasse, kuna väidetavalt võiks relvade müümine kutsuda esile Venemaa agressiooni. Kiiev on Merkeli sellisele tegutsemisele juba varem viidanud, nüüd kinnitab sama ka Saksa meedia.
Ajalehe Bild andmetel pani Angela Merkel kahel korral veto Ukraina relvasaadetistele USA-st ja Leedust, mille eest Ukraina oli NATO hankeskeemi järgi juba tasunud. Nüüd püüab Ukraina minna NATOst mööda ja sõlmida relvaostuks kahepoolseid lepinguid, teiste hulgas ka näiteks Ühendkuningriigiga.
„Endiselt jätkatakse Nord Stream 2 ehitamisega, aga samal ajal blokeeritakse meie kaitseotstarbel ostetud relvi. See on väga ebaõiglane,“ ütles Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov Financial Timesile.
Saksamaa uus kantsler Olaf Scholz ei ole neid väiteid kommenteerinud ja esialgu puudub info selle kohta, kas ta kavatseb vetostamise poliitikaga jätkata. Saksamaa uus välisminister Annalena Baerbock on siiski juba öelnud, et kui Venemaa peaks Ukrainat ründama, peatatakse Nord Stream 2 projekt.
Merkeli ajal oli Saksamaa avalik poliitika, et Ukrainale relvi ei müüda, kuna kardeti, et see võib tekitada pingeid Venemaaga ja olla Venemaale agressiooni ettekäändeks. Nüüd aga on saanud kinnitust ka tõsiasi, et Merkel ei piirdunud mitte ainult oma riigiga, vaid blokeeris ka NATO liitlaste relvaabi Kiievile.
Kõnealuste saadetiste näol oli tegemist täpsusrelvadega Barrett M82 USAst ja droonivastaste relvadega EDM4S-UA Leedust. Need olid tellitud ja nende eest oli makstud NATO tugi- ja hankeagentuuri (NSPA) kaudu, mis on NATO liikmete peamine logistikaagentuur. Kuna tegemist on NATO agentuuriga, on kõigil alliansi liikmetel õigus vetostada tarneid, mis lähevad kolmandatesse riikidesse. Vahetult enne Merkeli kantsleriametist lahkumist eemaldas Saksamaa oma veto Leedu relvasaadetiselt, kuid mitte USA omalt.
Saksamaa uus majandusminister Robert Habeck on kutsunud valitsust üles relvasaadetiste blokeerimist lõpetama. „Minu arvates on need relvad enesekaitseks ja ei ole õige neid Ukrainale keelata,“ ütles Habeck juba mais, mil ta veel valitsusse ei kuulunud. „Ukraina ei võitle mitte ainult iseenda kaitsel, vaid kogu Euroopa turvalisuse kaitsel. Ukraina tunneb, et teda on kaitsepoliitika mõttes üksi jäetud ja tegelikult ongi ta üksi jäetud.“
Nädala alguses leppisid EL-i välisministrid kokku uutes sanktsioonides Venemaa sõjalise eraettevõtte Wagner Groupi vastu, süüdistades ettevõtet olukorra destabiliseerimises Ukrainas ja Aafrika riikides. Venemaa nimetas uute sanktsioonide kehtestamist hüsteeriaks õhutamiseks.
Allikas: The Telegraph