„Tühistamiskulturnikud“ ründavad OP-i

Venelastel on üks ütlus – „kahurist varblaste pihta“, mis tähendab võimsate vahendite kasutamist mingi tillukese asja mahategemiseks või hävitamiseks. See tuli meelde, kui nägin täna EPL-is lugu „OP” lastakse sõelapõhjaks, aga mis on lahendus?

EPL on antud juhul küll kahur, aga kultuurisaate juhid Margit Kilumets ja Margus Tabor pole küll mingi tühiasi, sest „kahur“ on laetud „Müürilehe“ varblastega, kellele võimas vasakliberaalne väljaanne annab kiirenduse, et sihtmärki rünnata.

Kõigepealt siis EPL-ist, mis kirjutab: „Müürilehes ilmunud kriitilise artikli valguses uurime, kas „OP-i” aeg on tõesti ümber ja ETV vajab uut kultuurisaadet.“

See on äärmiselt ebaeetiline rõhuasetus, sest teise väljaande või kanali tööd võib küll arvustada ja kritiseerida, kui vaja, aga kohe artikli päises anda ERR-i juhtkonnale märku, et saate võiks kinni panna ja saatejuhid vallandada, on minu arvates vasakliberaalselt alatu. Ei ole kena ERR-ile sellist vihjet anda – kirjutage, mis on teie arvates viga, milles seisnevad puudused, küll seal loetakse ja aktsepteeritakse või siis mitte. See veel puuduks, et te veel koostaksite riigimeedia tarvis koondamiste projekti, pakuksite uue saate nime ja edutaksite saatejuhiks – kes on seal teie leeris intellektuaali ja esteedi etalon – näiteks Mihkel Rauda.

EPL aga jätkab: „Müürilehe artiklis „Maoloputusjärgne „OP”” teevad Maria Helen Känd ja Aleksander Metsamärt ETV kultuurisaate „OP” maatasa. Ajakirjanikud juhivad tähelepanu, et kõrgest reitingust olenemata suhtuvad kultuurivaldkonna inimesed saatesse ülikriitiliselt. Omavahelistes vestlustes on sellest saanud justkui sõimusõna ja ühiskonna kultuurilise mandumise võrkuju. Kas õigustatult?“

„Kultuurivaldkonna inimestega“ on selline lugu, et nad on meil alati olnud mõnevõrra vaenujalul, sest turg on väike, raha vähe, kõik aga tahavad korralikult kunsti teha. Kui ma nüüd hakkaksin tsiteerima, mida kõike on mõned eesti kultuuritegelased öelnud nende aastate jooksul teiste kohta, siis asi muutuks veel piinlikumaks, kui praegu. Seega pole alust hakata arvama seda kõike tõendite, tõestuste ja argumentide hulka.

Kilbile tõstetud „Müürilehe“ looga on selline asi, et palju seda on ikka loetud. Tõenäoliselt ei olnud tulemus märkimisväärne, nii et tuligi kasutada võimendit EPL-i näol. Too lugu oli väga pikk ja teisejärguliste detailide rohke, mis meenutas pigem mingi „faktikontrolli“ mittefaktipõhist aruannet. Aga see selleks: las kirjutavad, sõna on vaba, tuult tiibadesse ja punalipp neile kätte.

Ma juba pöörasin Objektiivis tähelepanu sellele, et „Müürilehe“ nimi on sümboolne: müüridele, nagu ka plankaedadele, kirjutatakse ja joonistatakse vahel roppusi ning müüri (seina) äärde panid bolševikud vaimuinimesi – intelligente ja vaimulikke. See Margit Kilumetsa ja Margus Tabori seina äärde panek on loomulik jätk sellele müürile roppuste kirjutamisele. Näiteks „Müürilehe“ 9. detsembri loost „Kultuur masinast. Intervjuu Keity Meieri ja Valge Tüdrukuga” loeme: „Peas näts” lihtsaim tõlgendamise sümbol on pidune olemine, kuid mina näen nätsu rohkem kui ajupesu: osa middle aged white isasid ei taha kuulda n-ö ajupestud noorte veidrusi… „Kõige esimesel tööpäeval jõudsime Florianiga sõnadeni „Tuleb TRSiga / teeme perse nussi ka” (TRS on Keity motikas). Edasises töös püüdsime jätkata siseringi naljadega, sidudes neid suuremate sõnumite ja provokatsiooniga.”

See on siis „Müürilehe“ vaimne ja esteetiline tase. Loomulikult ei kasutata OP-is selliseid kujundeid ja sõnavara. Pealegi ei lähe saatejuhid kaasa „tühistamiskultuuriga“.

OP-is ei eksponeerita inimesi šokeerivaid uusnormaalsusi, ei näidata lastele geimeeste suguaktide maale, ei pakuta sümfooniate asemel kakofooniat, ei räägita inimese väljaheidetest inspireeritud lasteraamatutest, ei kutsuta külla kunsti külge klammerduda üritavaid erotomaane. Stuudio ei ole täis tegelasi, kel on ülimalt lõbus, kes kilkavad, laginal naeravad, kargavad püsti, patsutavad teisi vastu kintsu, midagi söövad, joovad ja teevad magedat nalja. Selliseid saateid on meie telemaastikul väga palju ja OP on eriti nende taustal üks väga korralik, intelligentne, sisukas ja peresõbralik saade. See on väärikalt konservatiivne, ja selles nende häda ongi.

OP-i kõige haavatavam külg on aga see, et seda juhivad Mees ja Naine. Need suure algustähega.

Ivan Makarov