Mis värk?!: p…e hakkas detektiiviks ja tal lõhnab millegi järele

Kui teil ei ole veel jõulukinki lastele, siis minge raamatupoodi ja vaadake, mida seal pakutakse. Kohe ülemiselt riiulilt leiate kindlasti midagi sobilikku, näiteks „Detektiiv Pepu“ seiklustest pajatava teose.

Raamatut on lihtne ära tunda – kaanelt vaatab otsa roosa p…e, kellel silmad ja suu ette joonistatud ning ülikond selga pandud.

„Värske pärl jaapani lastekirjandusest! Peategelane on Detektiiv Pepu – alati rahu ise. Lemmikuteks on soojad joogid ja maiustused. Huvideks teejoomine ja lugemine. Põhikildudeks „hmm“ ja „lõhnab millegi järele“,“ seisab tutvustuses

Pealkiri pole lihtsalt pettemanööver, vaid tõepoolest: Jaapani lasteraamatusarja “Detektiiv Pepu” peakangelane ongi uurija, kellel on pea asemel suur tagumik.

Selline lähenemine kuulub Jaapani meelelahutusmaailma laiemasse konteksti. Nende nihkes huumorit arvestades peaks kõik justkui paika loksuma ning detektiiv Pepu ja tema abilise, pisike pruuni eluka Brauni seiklused pannakse normaalsetena tunduma.

Ka Eestis üritas Andrus Kivirähk Jaapani huumorit konteksti panna, kui kirjutas oma sketšidesse sisse Mürka p…e.