Teadlane: me ei suuda peatada COVID-i levikut, kuid saame lõpetada pandeemia

Omikroni variandi saabumine on pannud mõned poliitikud ja rahvatervise suurkujud nõudma naasmist ettevõtete ja muu tegevuse jäiga sulgemise juurde. Uut varianti on leitud kogu maailmas, sealhulgas USA-s ja Ühendkuningriigis. Omikroni levik on Ühendkuningriigis juba ületanud enne domineerinud deltavariandi oma. Teated Lõuna-Aafrikast kinnitavad, et uus variant on nakkavam, kuid põhjustab kergemat haigust, sellega nakatumisel on väiksem tõenäosus haiglasse sattuda ja surra.

Minu sõnum on järgmine: me ei saa peatada COVID-i levikut, kuid me saame lõpetada pandeemia.

2020. aasta oktoobris kirjutasin koos professor Sunetra Guptaga Oxfordi ülikoolist ja professor Martin Kulldorffiga Harvardi ülikoolist Great Barringtoni deklaratsiooni (GBD).

Deklaratsiooni keskmes on üleskutse suurendada vanemaealiste elanike, kellel on rohkem kui tuhat korda suurem tõenäosus COVID-nakkusesse surra kui noortel, sihipärast kaitset. Me saame kaitsta haavatavaid inimesi, kahjustamata ülejäänud elanikkonda.

Nagu ma eespool ütlesin, pole meil ühtegi tehnoloogiat, mis suudaks viiruse leviku peatada.

Kuigi vaktsiinid kaitsevad vaktsineerituid paremini haiglasse sattumumise või surma eest[*], pakuvad need ka pärast teist doosi ainult ajutist ja marginaalset kaitset nakkuse ja haiguse edasikandumise puhul. Sama kehtib tõenäoliselt ka tõhustussüstide kohta, mis kasutavad sama tehnoloogiat kui algsed doosid.

Aga sulgemised?

Nüüdseks on täiesti selge, et piirangute abil pole õnnestunud viirust ohjeldada, küll aga on need tekitanud kogu maailmas tohutut kahju. Lukustamiste osas valitseb naiivne lootus, et me suudame viiruse levikuahela katkestada, hoides inimesi üksteisest eemal. Samas, vaid osad inimesed – need, kes saavad sama lihtsalt töötada nii kodus kui kontoris – suudavad distantsilt tööd teha ja isegi neil esineb probleeme.

Oluliste ametite pidajad, need, kes ühiskonda üleval hoiavad, ei saa endale kaugtöö luksust lubada, seega haigus levib edasi. Kas poliitika, mis ebaõnnestus juba vähem virulentsete tüvede puhul, suudab ohjeldada kiiremini levivat tüve? Vastus on enesestmõistetavalt ei.

Lukustamise kahjud laste ja pensionieast nooremate inimgruppide jaoks on katastroofilised. Halveneb inimeste füüsiline ja vaimne tervis ning paljud eluvõimalused on pöördumatult kaotatud. Rikastes riikides kehtestatud sulgemised tähendavad vaesemate riikide elanike jaoks nälga, vaesust ja surma.

Siiski on lukustamisele hea alternatiiv.

Great Barringtoni deklaratsioon (GBD) nõuab madala riskiga laste ja mitteeakate täiskasvanute normaalse elu juurde naasmist. GBD keskmes olevad põhimõtted on täna sama olulised kui aasta tagasi. Tegelikult on need praegu olulisemad, sest meil on nüüd tehnoloogilised vahendid, mis muudavad ohustatud inimgruppide sihtotstarbelise kaitse palju lihtsamaks kui aasta tagasi.

Esiteks ja mis kõige tähtsam, vaktsiin. Kuna vaktsineerimata eakatel inimestel on suurem risk haigestuda ja kuna vaktsiin on raskete haiguste ja surmade vähendamisel tõhus[*], on eakate inimeste vaktsineerimine esmatähtis. Valdav enamus vaktsineerimata vanemaid inimesi elab aga vaestes riikides. Praeguse kiirusega ei jõua ülemaailmne vaktsineerimiskampaania lõpule enne 2022. aasta lõppu, mis on liiga hilja, et päästa lugematuid haavatavaid inimesi.

Vaktsineerimisel tuleks eelistada neid, kes pole varem COVID-i põdenud, sest sarnaselt vaktsiiniga pakub COVID-i läbi põdemine suurepärase kaitse tulevaste raskete haiguste eest. Vanematele inimestele mõeldud võimendussüstid on samuti mõistlikud. Vaktsiinidoosid tuleks reserveerida neile, kellel pole varem COVID-i olnud või kes on vaktsineeritud rohkem kui 6–8 kuud tagasi. Vastavalt Rootsi teadlaste läbiviidud uuringule hakkab vaktsiini efektiivsus raskete haiguste vastu umbes sel ajal langema. Enne seda ei ole tõhustussüstist olulist kasu.

Teiseks peaksime tegema kättesaadavaks tõhusad varajased ravivõimalused.

Florida suvise koroonalaine ajal propageeris kuberner Ron DeSantis monoklonaalsete antikehade – FDA poolt heaks kiidetud ravi – kasutamist patsientide poolt haiguse varases staadiumis, mis päästis palju elusid. Ohutud ja odavad toidulisandid, nagu D-vitamiin, on osutunud tõhusaks. Pfizeri paljutõotavad uued ravimeetodid ja Astra Zeneca immuunpuudulikkusega inimestele mõeldud uus antikehade ravi tõotavad saada laiemalt kättesaadavaks. Kuni see juhtub, tuleks neid eelkõige teha kättesaadavaks kõige haavatavamate inimgruppide jaoks.

Kolmandaks, odavate eraviisiliselt läbiviidavate antigeeni kiirtestide laialdane kättesaadavus.
Sellised testid on Suurbritannias andnud igaühele võimaluse teha tarku valikuid, mis vähendavad haavatavate inimeste nakatamise ohtu. FDA andmetel sobivad need testid ka omikroni tuvastamiseks. Isegi kui teil pole COVID-i sarnaseid sümptomeid, näitavad need testid, kas teil on viirus ja kas teil on oht levitada seda oma lähikontaktidele.

Kui sellised testid on kättesaadavad, saab igaüks enne minekut kontrollida, kas vanaema külastamine on ohutu. See on ideaalne vahend haavatavate inimgruppide sihipäraseks kaitseks. USA COVID-poliitika peaks keskenduma nende testide odavamaks ja laiemalt kättesaadavamaks muutmisele, nagu need on Ühendkuningriigis.

Lõpuks, kuna viirus levib sageli aerosoolide kaudu, vähendab avalike ruumide ventilatsioonisüsteemide uuendamine ohtu, et vanemad inimesed osalevad väljaspool kodu igapäevaelus. Pole juhus, et COVID-i haigus levib väga harva lennukites, kuna need on varustatud suurepäraste õhufiltrisüsteemidega. Muude avalike rajatiste, näiteks ühistranspordisüsteemide uuendamine vähendaks haavatavate inimeste nakatumise ohtu.

On mõningaid lootusrikkaid märke selle kohta, et poliitilised ja ideoloogilised tuuled on muutumas, samas kui teised arengud näitavad tagasipöördumist ebaõnnestunud strateegiate juurde. Colorado demokraadist kuberner Jared Polis teatas hiljuti, et vaktsiinide laialdane kättesaadavus tähendab “hädaolukorra lõppu” ja ta on vastu üleskutstele kehtestada uued üleriigilised maskimandaadid. Ometi uuendavad osad ametnikud California ja New Yorgi piirkonnas kõigile kehtivaid maskinõudeid – olenemata tervislikust seisundist või vaktsineerimisest.

Pandeemia lõpp on eelkõige sotsiaalne ja poliitiline otsus. Kuna meil puudub tehnoloogia viiruse likvideerimiseks, peame õppima sellega elama. Viimase kahe aasta hirmupõhine sulgemispoliitika ei ole elutervele ühiskonnale kohane.

Hea uudis on see, et saadaolevate uute ja tõhusate tehnoloogiate ning GBD-s välja toodud sihipärase kaitse ideede abil saame pandeemiale lõpu teha, kui vaid suudame selleks julgust ja poliitilist tahet koguda. Rootsis ja paljudes USA osariikides, mis on sulgemisest hoidunud, on pandeemia sisuliselt möödas, isegi kui viirus levib jätkuvalt. Kui normaalne ühiskond taastub, saab valdav enamus inimestest aru, et viirusega koos elamine pole lõppude lõpuks nii raske.

Autor: Jayanta Bhattacharya, MD, PhD

Dr. Bhattacharya on Brownstone’i instituudi vanemteadur ning Stanfordi ülikooli meditsiiniprofessor. Ta on riikliku majandusuuringute büroo teadur, Stanfordi majanduspoliitika uurimisinstituudi ja Stanfordi Freeman Spogli instituudi vanemteadur. Samuti on ta üks Great Barringtoni deklaratsioon (GBD) kolmest autorist. J. Bhattacharya on omandanud Stanfordi ülikoolis kaks doktorikraadi: meditsiini ja majanduse erialal.

Selle artikli avaldas algselt Brownstone’i instituut. Taasavaldatud Creative Commonsi litsentsi 4.0 alusel.

[* tõlkija märkus] Vaktsiini tõhususe kinnitused seatakse kogunevate andmete alusel järjest suurema kahtluse alla. Samuti on selge, et vaktsiini tõhususe rõhutamine on vajalik, et rahvusvahelisest tsensuurist läbi pääseda. Vaktsiini efektiivsusest rääkivad lõigud on teksti terviklikkuse säilitamiseks alles jäetud, kuid neid tuleks lugeda teatud reservatsioonidega.