Kuhu on kadunud Aasta Inimesele kirsajälje tagumikule vajutanud peaminister?

Sotsiaalmeedias kirjutab Lauri Jürgenson kibeda huumoriga peaminister Kaja Kallase tegemistest, või pigem mitte-tegemisest, sest valitsusjuht on pärast teadusnõukojale sule sappa panekut silmapiirilt kadunud.

“Arvan, et enamik Eesti inimesi tunneb suurt puudust Kaja Kallase tarmukatest esinemistest.

Imelik on elada, kui juba mitmendat päeva ei ole ühestkist kanalist kuulnud Siimutütre etteasteid, mida kindlasti veel paar inimest peale tema enda naudivad ja milles ta väsimatult räägib (puhast tõtt) sellest, kuidas Päikesetõusuvalitsus ennastohverdavalt peatas kevadel saabuma pidanud, eelmise valitsuse poolt planeeritud aktsiisitõusud.

Tegelikult tunnen ka veidi puudust tema Bangladeshi filosoofiale rajaneva maskikohustuse vajalikkusest rääkimisest, sest muidu kipub kogu selle naljaka ettevõtmise tõsiseltvõetavus ununema.

Miks mitte ka uuesti kuulata süvenenult elektri hindade tõusu paratamatusest?

Loomulikult ei saa neid asju ajada kuidagi teisiti, kui Kaja valitsus seda teinud on… ja tõepoolest ei maksa unustada, et on olnud aegu, kus elekter ikka väga odav oli ja seda raha ei tule (õilis) Päikesetõusuvalitsus enam takkajärgi kellegi käest tagasi nõudma.

On ju armuline?

On mitmeid asju, mille üle veel tänulik olema peaks, rahapesu uurimise peatamine on üks neist… Samuti tuleb tunnistada, et koolidele hädavajalike testide ostmise tehing oli pea sama suurejooneline, kui külmlao episood. Au ja kiitus!

Nii ja ainult nii tulebki valitseda!

Kangelasteguseid on muidugi lõputu rida, aga ei hakka oma kirjutist väga pikaks ajama. Eraldi tahaks veel siia lõppu ära märkida, et kogu olukorra mängulisusest annab kokkuvõtva iseloomustuse nn “Aasta Inimesele” Irjale kirsajälje tagumikule maalimine.

…ega enam vist palju naljakamaks minna ei saa…

Kajast aga… loodame, et ta peatselt kaugpuhkuselt kaugtööle tagasi naaseb.

Kuidagi peab see huumor siia ilma sündima ja tõepoolest on üsna naljakas vaadata, kuidas suurem jagu inimesi kogu selle nonsensi läbi maski tänulikult alla neelavad.

Ise olen aga siiralt uudishimulik, et kui labased valed veel inimeste peal töötavad. …põnev…

Ahjaa… kas politsei on endiselt hr. Vaheri seatud lati kõrgusel ja klohmib kaubanduskeskustes penskareid ja pereemasid, või on ka seal mingeid arenguid?”