Elektrisõidukite akude hinnad tõusevad, kuna tooraine, eriti liitiumi, hinnad on pärast kümmet aastat kestnud hindade alanemist taas tõusmas. Mõju avaldab ennekõike see, et suuremad tootjad on radikaalselt kasvatanud elektrisõidukite tootmist ja sellele on järgnenud nõudluse tõus.
Maailma suurim akude tootja on Hiina, kus liitiumkarbonaadi võrdlushind oli eelmise aasta lõpuks 261 500 jüaani (veidi üle 41 060 dollari) tonnist, mis on enam kui viis korda rohkem kui 2021. aasta jaanuaris. Püsiv hinnatõus võib oodatavalt õõnestada autotootjate plaane kogu maailmas, kellest paljud panevad aluse oma elektrisõidukite ja muude sellega seotud projektide käivitamiseks.
Koobalt, mis moodustab liitiumioonaku katoodi massist ligi viiendiku, on eelmise aasta jaanuariga võrreldes kahekordistunud, 70 208 dollarini tonn. Energeetikaspetsialistide hinnangul peetakse koobaltit elektrisõidukite tootjate suurimaks tarneahela riskiks. Igas 100 kilovatt-tunnise (kWh) akus on umbes 44 naela koobaltit.
Mõnedes elektrisõidukite akudes kasutatava nikli hind on tõusnud 15 protsenti 20 045 dollarini.
Tarneahela probleemid on toonud kaasa puuduse kogu maailmas, mis on mõjutanud hindu, sealhulgas akukomponentide hinda. Autotootjatel on raskusi liitiumi, pooljuhtkiipide, vase ja alumiiniumi kättesaamisega. Eksperdid väidavad, et liitiumi on üha raskem hankida, kuna vajalike koguste kaevandamiseks ja tootmiseks on vaja täiendavaid investeeringuid. Uue kaevanduste infrastruktuuri rajamine võtab aega ja olemasolevate rajatiste tootmisvõimsus on suhteliselt madal, kuna tooraine asub sügaval maa all.
BloombergNEFi 2021. aasta akude hinnauuringu kohaselt maksavad liitiumioonakud sel aastal 135 dollarit kWh, võrreldes 132 dollariga aastal 2021. See ei ole drastiline muudatus, kuid see on esimene hinnatõus viimase 10 aasta jooksul. Veel 2010. aastal oli see 1200 dollarit kWh kohta ja aastate jooksul on tootjad tehnoloogiat täiustanud, hinnad on pidevalt langenud ning akud koos elektrisõidukitega on muutunud taskukohasemaks.
Kui liitiumkarbonaadi pakkumine oli 2021. aastal hinnanguliselt 497 000 tonni, siis tänavu ennustatakse, et see ulatub 636 000 miljoni tonnini, kuid S&P Global Market Intelligence andmetel on nõudlus ligikaudu 641 000 miljonit tonni.
“Selle strateegilise tähtsuse tõttu on liitiumiressursse raskem hankida ja kontrollida. Seetõttu saavad liitiumivarud keskpikas ja pikas perspektiivis tööstuse arengut piiravaks võtmeteguriks,“ ütles Hiina kaevandusettevõtte Tianqi Lithiumi pressiesindaja S&P Global Plattsile.
Austraalia liitiumikaevandused suleti hindade drastilise languse tõttu aastate jooksul ning katsed tööstust taaselustada on takerdunud pandeemiaga seotud personaliprobleemide tõttu.
Hiina ettevõtteid on tabanud elektripuudus ja COVID-19 häired. Aafrika kaevanduste tarneid mõjutas eriti hästi leviva omicroni variandi levik.
Autotootjad nagu Tesla, Toyota ja Volkswagen püüavad luua oma tarneahelaid ja kindlustada toodete edaspidise kättesaadavuse.”
Allikas: The Epoch Times