Nagu ennustada võis, tabas Eesti inimesi jaanuaris elektrišokk kogu oma raskuses. Võib vaid ette kujutada perede – eriti aga pensionäride – meeleheidet, kui nad uue aasta kingitusena elektriarved kätte said.
Paraku on see alles algus. Kui jaanuaris suutsid paljud tapvalt suured arved senistest säästudest siiski veel kinni maksta, siis veebruaris, kui arved ei saa tõenäoliselt olema oluliselt väiksemad, neid sääste suurel hulgal inimestest enam ei ole. Ent seegi on vaid algus, sest kohe-kohe tabab inimesi tsunamina ka toasooja veelkordne kallinemine ja toidu- ning tarbekaupade hinnaralli. Nii on näiteks teravilja hind juba tõusnud tervelt 50%, mis tõstab leiva-saia hinna ligemale kahekordseks.
Kõik see tähendab kokkuvõttes vaid üht: koonerda, nälgi, külmeta ning mine vargile või kerjama. Ja seda riigis, mis kuulub väidetavalt maailma rikkamasse ühendusse nimega Euroopa Liit!
Mida on selles olukorras teinud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus? Praktiliselt mitte midagi, peale lubaduse vähekindlustatutele kohalike omavalitsuste kaudu toetust maksta, jättes selgitamata, et arvestatav hulk endaga seni toime tulnud inimesi sellele toetusele ei kvalifitseeru ja lootes, et eneseuhkus ei luba ennast siiani majanduslikult hakkama saavate leibkondade hulka lugenud inimestel kerjama minna. Ja needki, kes mõtlevad, et nad ikka ehk kvalifitseeruvad abikõlbulikuks, saavad enamikus teada, et niikaua, kuni neile kuulub lisaks mingi teine kinnisvara või suvila, siis kõtt – müüge enne kõik maha, mis teil on ja alles siis tulge rääkima, et teil elektri maksmiseks vahendeid ei jätku. Väär on ka arvata, et Eesti Energia poolt pakutav arvete ajatamine teeks kellelegi midagi kergemaks – pigem vastupidi! Ajatamisega koos hakkavad jooksma kohe ka viivised, ning me saame näha, kuidas inkassofirmad täiesti legaalselt peresid nende kodudest kevadel välja hakkavad tõstma, olles eelnevalt nende arveldusarved arestinud, et nad isegi enam süüa ei saaks osta. See on sisuliselt riiklike energiafirmade poolt meie rahva paljaks röövimine! Ja see kõik toimub praeguse valitsuse vaikival heakskiidul.
Ent vähe sellest. Kaja Kallas (ametinime poolest peaminister) sisuliselt mõnitab inimesi, kui teatab, et tema pole elektri hinna tõusus süüdi ja et pealegi on pooltel majapidamistel on fikseeritud elektripaketid ja neid hinnatõus sel määral ei puuduta. Aga ettevõtteid, tööstust, neid, kellel ei ole fikseeritud paketti, pensionäre, paljulapselisi, üürnikke, kelle arved sõltuvad pigem omanikust ja tema tingimustest jne. jne.
Ent jätkem siinkohal elektriteema. Et see šokk inimesi tabab, teadsime juba sügisel ja hoiatasime ning pakkusime lahendusi. Praegune saamatus ja absoluutne empaativõimetus mahutuvad lihtsalt järjekordse pusletükina suurde pilti, mis koosneb mitmekihilisest läbikukkumisest ja ühiskonna lõhestamisest koroonarindel, võimetusest adekvaatselt reageerida julgeolekuolukorra dramaatilisele muutumisele ja rahvusliku majanduse sihikindlast hävitamisest rohepöörde paindumatu pealesurumisega.
Mõistes, et ei saa tegelikult riigi juhtimisega hakkama, on valitsus oma kommunikatsioonispetside ja süvariigi kaasabil asunud hädaldama, kuidas praeguses keerulises rahvusvahelises julgeolekuolukorras ei tohi valitsuse tooli kõigutada.
Vale! Just seda tuleb praegu teha. Saamatul ja oma rahvast põlgaval euromarionettide klikil tuleb võimult lahkuda. Ja kohe. Nad ei saa ju mitte millegagi hakkama! Ei energiakriisis ega ka rahvusvahelises julgeolekukriisis.
See on ei vähemat ega rohkemat kui eesti rahva ellu jäämise küsimus.
Mart Helme, Eesti Konservatiive Rahvaerakonna aseesimees