08.01.2022
Üks neist mängib teisega ja see pole mitte Biden.
Hetkel liiguvad kaks vastandlikku uudist, millest ühe algatas NBC News pealkirja all “Biden admin weighs offering Russia cuts to U.S. troops in Eastern Europe”, ja teine, nimelt “USA julgeolekunõukogu: me ei aruta Moskvaga vägede kärpimist idatiival”.
Postimees kirjutas reedel: “USA presidendi Joe Bideni administratsiooni ametnikud on valmis arutama Venemaaga USA ja Vene sõdurite ja õppuste arvu vähendamist Ida-Euroopas, ütlesid üks praeguse Ühendriikide administratsiooni ametnik ning kaks endist julgeolekuametnikku uudistekanalile NBC News. Kõnelused võivad potentsiaalselt puudutada kummagi riigi sõjaväeõppuste ulatuse vähendamist, USA sõdurite arvu vähendamist Baltimaades ja Poolas, vägede liikumisest etteteatamist ja Vene Iskanderi rakette Kaliningradis, ütlesid allikad.”
BNS vahendab juba reede hilisõhtul: “USA riiklik julgeolekunõukogu lükkas reedel ümber uudistekanali NBC teate, nagu oleks administratsioon valmis arutama Venemaaga sõdurite arvu vähendamist Ida-Euroopas. “Ei vasta tõele, et valmistudes järgmise nädala aruteludeks Venemaaga, töötab administratsioon välja võimalusi USA vägede tagasitõmbamiseks Ida-Euroopas, millest me rääkisime ka NBC-le, kui nad selle loo avaldasid,” ütles julgeolekunõukogu pressiesindaja Emily Horne.”
Kumba uskuda? Kui arvestada seda, milliseid järelandmisi Kremlile alates Trumpi kehtestatud sanktsioonide tühistamisest gaasijuhtmele Nord Stream 2 Bideni poolt on tehtud, võib öelda, et kahtlused on õhus veel tugevamalt kui varem – USA president kipub Kremlile soodsamaid tingimusi kinkima.
“Oleme oma NATO liitlastega kindlalt ja tihedalt seotud, lahendades seda kriisi üheskoos põhimõttel “midagi ei arutata ilma sinu osavõtuta”,” lisas Horne.
Teatavasti aga tekkis juba möödunud aasta lõpus skandaal, kui Valge Maja teatas, et USA ja Venemaa julgeolekuläbirääkimised toimuvad 10. jaanuaril. Hiljem täpsustati, et Venemaa ja NATO peavad tõenäoliselt läbirääkimisi 12. jaanuaril ja laiem regionaalne kohtumine, millel osalevad Venemaa, USA ja mitmed Euroopa riigid, peaks toimuma 13. jaanuaril, nagu vahendas Reuters.
USA ja Venemaa separaatkohtumine ajas Ameerika liitlased marru. EL-i välispoliitikajuht Borrell kurjustas 29. detsembril: “USA ja Venemaa ei otsusta meie üle midagi, ilma et me kohal oleksime.” Nüüd on siis uus kahtluseiva külvatud.
“Oli teada, et Bideni võit valimistel toob kaasa suhete paranemise Venemaaga ja Trumpi jäigast Putini-vastasest liinist loobutakse. Aga siiski, täna toimuvat jama poleks osanud keegi ette näha. Nord Stream 2 lubamist kohe paar nädalat pärast Bideni ametissesaamist ja Venemaa vastu suunatud sanktsioonide tühistamist oli ette näha – nagu ka Bideni administratsiooni üldist lähenemist Venemaale – aga mitte sel määral järeleandmist ning ka alistumist, nagu täna näeme,” kirjutab ühiskonnateadlane Peeter Espak.
Ta soovitab meenutuseks videot aastast 2018, millest on näha, kuidas Trump ja vabariiklik partei panid läänemaailma põhimõtted ja ka demokraatlikud arusaamad taas NATOs maksma ning nullisid täielikult ära Vene plaanid gaasijuhtmega. “Need on nüüd kauged mitmeaastatagused ajad, kui Venemaa oli taltsutatud ning lääs moraalselt kindel ning aus. Trumpi Venemaa ja Putini seostest võltsuudiseid levitanud arvamusliidrid, ametnikud ja ka ajakirjanikud võiks aga veidi järele mõelda, võltsuudiste ja fake-newside levitamist kahetseda ja vähemalt tunnistada, et demokraatide propagandat uskuma jäädes pandi totaalselt puusse,” lisab Espak.
Bideni-Ameerika ongi kujunenud riigiks, keda ei saa täielikult ja lõpuni usaldada ükski liitlane.
UU