13.01.2022
Martin Helme sõnul on aeg valitsusvahetuseks käes.
Loomulikult ei usalda meie erakond Kaja Kallast peaministrina. Ta on aasta jooksul suutnud vast suurimadki skeptikud ära veenda selles, et ta lihtsalt ei kõlba sellesse ametisse, ei saa sellega hakkama ja selle tõttu kannatab nii riik kui rahvas.
Olen täna suhelnud nii Isamaa kui sotside juhtidega riigikogus umbusaldamise teemal. Olen suhelnud ka koalitsioonipoliitikutega. Kui tavaliselt on umbusaldused ette määratud nurjumisele ja tehtud peamiselt selleks, et valitsuse eksimuste eest neid poliitiliselt karistada või distsiplineerida, siis ma näen praegu võimalust, et see konkreetne umbusaldus võib isegi läbi minna. Mul on eriti hea meel, et asjad võtsid tuure juurde pärast meie erakonna otsust korraldada suur meeleavaldus tänase valitsuse majanduspoliitika vastu. See tõestab, et meie poliitika survet avaldada toimib!
Umbusalduse läbiminek sõltub muidugi õigest ajastusest, sõnastusest ja sellest, kellel kuidas närvid vastu peavad. Selge on ju see, et opositsiooni häältest peaministri tagandamiseks ei piisa. Üsna tavapärane on ka see, et valitsused ei lagune enne, kui kusagil pole kokku lepitud uues koalitsioonis.
Praegune olukord on aga veidi erandlik. 20 aasta suurim hinnatõus, sadade tuhandete inimeste totaalne šokk oma elektri ja küttearvete pärast, tuhandete ettevõtete silmitsi seismine pankrotiga. Riik ja ühiskond on totaalses kriisis ja Kaja Kallase valitsus pole mitte osa lahendusest, vaid osa probleemist.
Tänases koalitsioonis pole kunagi olnud erilist koostöövaimu ega usaldust. Nüüdseks on aga jõutud täieliku töövõimetuseni. Keskerakonna jaoks ei ole see jätkusuutlik. Nad suutsid oma languse peatada kohalike valimiste ajal, mobiliseerides vene valijad tugevate munitsipaalpoliitikutega.
Hinnašokk tabab aga kõige esimeses järjekorras nende peamisi toetajagruppe: madalapalgalisi, pensionäre, venelasi. Nende jaoks on praegune poliitiline olukord muutumas väljakannatamatuks, opositsiooni kukkumine hakkab tunduma üha vähem hirmsamana, kui praeguses olukorras jätkamine. Kui nad midagi ei muuda on järgmises riigikogus Keskfraktsioon heal juhul 15-kohaline.
Olles suhelnud Reformierakonna Kaja Kallase leeri inimestega, hämmastab mind see absoluutselt vankumatu veendumus, et nad võivad oma koalitsioonipartnerit kottida ükskõik kuidas ja kui palju, keskikad neelavad kõik alla, sest neil pole alternatiivi. Mulle tundub, et nad ülehindavad keskerakondlaste valulävi.
Samas, Kaja Kallase vastasleeris olevad reformikad on vägagi huvitatud umbusaldusest tema vastu, sest näevad selles võimalust vahetada välja kõndiv poliitiline katastroofitsoon, kes nende erakonna nimel peaministri ametit naeruvääristab ja parteid mürinal sohu uputab koos ülejäänud Eestiga.
Kui nad suudavad välja mängida skeemi, mille käigus nad ei tekita erakonna sees kodusõda, samas vahetub küll peaminister, aga Reform jääb võimule, on Kaja Kallasel kõige esimeses järjekorras vaja muretseda mitte koalitsioonipartei häälte pärast, vaid oma rivi pärast. Nad on selles leeris muide üsna nupukad. Nupukamad, kui Kaja ümber toimetavad tegelased.
Meie valitsus langes 13. jaanuaril 2021, Kaja Kallas astus ametisse 26. jaanuaril. Kui me asju targasti ja külma peaga toimetame, on lootust, et annus horribilis saabki läbi, õuduste aastale tuleb lõpp juba jaanuaris. Optimist minus ütleb, et ükskõik mis muu on parem kui tänane valitsus, pessimist muidugi ütleb, et alati võib veel hullemaks minna. Aga täna olen lootust täis!”