21.01.2022
President Macroni ja Kaja Kallase flirt jäi silma paljudele fotograafidele.
Macroni öeldav on suuresti seotud saabuvate valimistega. Nimelt on Prantsusmaal endise impeeriumina, kes on kaotanud tänaseks üldse kõik, üheks parimaks viisiks rahva poolehoidu võita vastandumise näitamine USAga, keda peetakse halvaks mitte seetõttu, et USA nad sõjas päästis, vaid sellepärast, et USA võttis Prantsusmaalt maailmapoliitikas ära üldse kõik, mis neil veel oli – nii kultuurilise, teadusliku, sõjalise kui maailmapoliitilise keskuse staatuse.
Prantsuse poliitiline mentaliteet käsitleb ka Euroopa Liitu eelkõige võimalusena oma kaotatud impeeriumi taastamiseks ehk ELi tõusus nähakse eelkõige prantsuse hiilguse võimalikku taastumist – siit ka kõikvõimalikud ulmejutud EL armeest (mille peakorter muidugi asuks kuskil Pariisi kesklinnas ja mille väed siis paradeeriks Champs-Élysées’l Prantsuse presidendist mööda).
Vastandumine USAle muutub aga alati eriti aktuaalseks enne valimisi – ning Macronil on seekord ka päris võimalus Le Penile kaotada. Rahvusliku uhkuselaine ja isemõtlemise sütitamine enne valimisi on niigi populistliku Macroni jaoks lihtsalt viis valimistel saada juurde paar protsenti. Sealjuures on Prantsusmaal (ja senini ka Saksamaal) alati leitud, et Venemaaga peab hoidma häid sidemeid – sest see ongi viisiks vastanduda kurjale USAle ja muidugi ka rumalatele brittidele.
Macron küll alguses proovis luua liitlassidemeid Trumpiga, korraldades talle 2017. aastal pompöösseid tseremooniaid Napoleni haua juures ja külvates Trumpi üle kõikvõimalike meelitustega, aga USA eriti selles osas vedu ei võtnud, et tunnistada Prantsusmaad võrdse impeeriumina, ning loomulikult ka liitlase Austraaliaga tehti Bideni ajal prantslasi kõrvaletõuganud allveelaevadiil.
Seega prantslaste poolt on hetke Venemaa-dialoogi ja venesõbralikkuse näitamine neile lihtsalt loomuomane ja reeglipärane. Saab rahvast üles kütta ja näidata – me oleme tugevad ja võimsad ja ise maailmapoliitikat tegev päris jõud – ja ameerklased nüüd saavad, et ei lubanud austraallastel meie allveelaevu osta (mida nad oleks kohe võimaluse tekkides valmis müüma ka Venemaale või Hiinale). Küll varsti tuleb jälle mingi uus kava ka Euroopa armee kohta ja üldse kõiksugu tüüpilist valimiseelset juttu.
Eesti võiks reaktsioonina äkki Macronile saata mingi meie kuulsa skulptori tehtud kullatud tema enda kuju või ratsamonumendi raidkirjaga “Maailm vajab tõelisi liidreid!”
Venemaale strateegiliselt ja maailmapoliitiliselt kõige kasulikum ja eriti vastast naeruvääristaivam oleks veel paar kuud möllu jätkata ja siis edasi toimetada nii, et mitte midagi ei juhtunud. Kui nüüd Venemaa Ukrainat ei ründa, siis lääs jääb üpris rumalasse olukorda – Venemaa aga saab kõikjal maailmas tõestada oma rahumeelseid kavatsusi ja omakorda läänt süüdistada russofoobia üleskütmises ilma ühegi põhjuseta.”
Peeter Espak, poliitikavaatleja
Lugu pärineb sotsiaalmeediast